14.08.2013

Tarvisteb mul voodisse vaid minna, kui loetud minutid hiljem saan ma sealt välja tulla, kuna Peeter jõudis koju. Täna jõudis ta poole nelja ajal, seega täitsa vara. Viimases kohas õnnestus koorem suhteliselt kiiresti peale saada, kuna ta käib seal iga päev, siis on ta juba nö oma. Hommik algas nagu ikka Gregori käiguga ja sama targalt saatsin ta voodisse tagasi, kuni ta sai loa ärgata. Marlen ja Gregor läksid ja võtsid hommikusöögiks helbed ja piima ja sõid vaikselt hommikust. Seejärel vaatasid nad multikaid, kuni ma vaatasin, et kell hakkb peagi 11 saama ja peab ülesse tõusma ja arsti juurde minna.. Ja nii me lastega kõrval linna arsti juurde läksime, Peeter jäi magama. Polikliinikusse jõudes ilmnes, et seda naist, kes räägib inglise keelt ei ole tööle. Seisin mina järjekorda ja letiäärde jõudes ütlesin katalaani keeles, milles on probleem. Teenindaja võttis Marleni haigekassa kaardi ja sai arsti aja ja oh seda imet vastas inglise keeles. Ilmnes, et meil on võimalik kohe minna arsti juurde ja nagu tavaks on saanud, siis on jälle teine arst. Küsisin veel üle, et kas see arst inglise keelt räägib ja pidi rääkima, seega saame hakkama. Kuna teenindaja ei teadnud arsti kabinetinumbrit (korrust teadis), siis läksime ülesse ja valisime endale koridori keskel olevad toolid. Hea koht näeme ja kuulme, kui ükskõik millisest uksest meid kutsutakse. Lisaks meile oli seal veel 7-8 last ootamas. Järjest kutsuti lapsi sisse ja ühel hetkel tulid nad ka välja ja kell muudkui läks edasi. Lõpuks läks arst ise ka minema ja järgmised pool tundi ei toimunud midagi. Ja, kui ta tagasi tuli kutsuti järgmised sisse ja ma arvasin, et nad jäävadki siina. Lõpuks juhtus ime ja kutsuti Marleni, selleks ajaks olime saanud oodata 1.30 minutit. Läksime sisse ja seletasin taaskord katalaani keeles, milles probleem on. Arst vaatas mind ja küsis, kas ma räägin veel mõnda keelt. Vastasin, et jah inglise, mille peale ta teatas, et tema oskab ka ja ma võin vabalt inglise keeles rääkida. Hakkasin ma siis inglise keeles seletama ja millegipärast tulid osad sõnad hoopis katalaanis. Kokkuvõttes oli see täitsa naljakas, aga ma vähemalt püüan katalaanis rääkida nii palju, kui oskan. Arst kuulas Marleni kopse ja ütles, et need on puhtad ja seega kopsupõletikku ei ole, heaseegi. Järgmiseks vaatas ta Marleni kõrvu ja need talle ei meeldinud. Küsis, kas on enne olnud nendega probleeme ja ma rääkisin, et kevadel oli. Lõpuks võttis ta mingi orgi ja nokkis midagi kõrvast välja, Marlenile see ei meeldinud, kuna valus oli. Arst ütles, et võib juhtuda, et kõrv võib hakata valutama ja võiks anda mõned päevad paratcetamoli, kuna Marleni on palavik. Samuti kirjutas ta antibiootikumid ja järgmine nädal läheme uuesti kontrolli. Kui vahepeal läheb asi hullemaks või tekib mingeid probleeme, siis peame minema erakoralisse. Kokku võttis meil arsti juurde ootamine ja vastuvõtul viibimine aega 2 tundi, seega osa päevast juba sisustatud. Enne koju minekut käisime veel poest läbi ja võtsime mõned vajalikud asjad. Marlenile rohtu ei saanud ostma minna, kuna selleks ajaks olid apteegid juba siestale läinud. Koju tulles sõime lõunat ja nagu ikka viimasel ajal läksime meie Gregoriga ujuma. Mõned korrad enne on käinud basseini ääres vene keelt kõnelevad inimesed ja täna olid jälle. Eile küsiti meie käest basseinis, et kas me oleme venelased. Mingi päev olid ka venelased ja ma jäin neid vaatama ja kuulama, rääkima ma nendega ei läinud. Hiljem nägin, kuidas vetelpäästja rääkis ühega neist juttu ja võib olla tema käest uuriti, et mis maalased me oleme. Kuna ta ei osanud vastata, siis lasi ühel teisel meie käest küsida. Seega olid nad täna kohal ja ma jäin nende juttu kuulama. Ma polnud ammu nii „uhket“ vene keelt kuulnud, igas lauses olid see põhilised sidesõnad. Ja nagu venelane ikka, siis oli nende juttu kaugele kuulda ja eks nad arvasid/olid kindlad, et keegi ei saa neist aru. Kui keegi aru ei saa, siis võid ju vabalt kasutada kõik võimalikke sõnu. Midagi tarka nad ei rääkinud ja, kuna nad ei tundunud olevad inimesed, kellega tahaks suhelda, siis ei näidanud ma välja, et saan neist aru. Kuigi jah eks nad võisid kahtlustada, et ma saan aru. Hiljem tulid Peeter ja Marlen basseini ja teatasid, et nad käisid apteegis ja said rohu ostetud. Kuna kell oli juba palju, siis tulime kõik koos sealt ära ja jäime taaskord telefonikõnet ootama. Lõpuks kõne tuli ja laadima läheb Paater samasse kohta, kus ta ka eile ja üleeile käis. Seega laadimis ajaks on kell 12 ja nii kaua võib ta kodus olla, kui midagi ei muutu. Lapsed läksid magama, Peeter tööle, mina toimetasin natukene veel ja läksin ka magama.