13.08.2013

Kell oli natukene kolm läbi, kui Peeter koju jõudis. Koorma sai ta kiirelt peale ja pärast pidi baasis osa aluseid mahalaadima ja see võttis aega. Seega sai lõpuks see hullumeelne ja pikk päev läbi. Magama minnes lootsin, et lapsed magavad hommikul kaua, aga nagu elu on näidanud, siis ei lähe asjad nagu sa tahad/soovid alati. Marlen hakkas peale üheksat köhima ja ajas sellega Gregori ülesse, kes tuli kohe küsima as võib ärgata. Saatsin teda korda kolm voodisse tagasi ja loetud minutid hiljem oli ta jälle tagasi. Lõpuks andsin alla ja lubasin tal ülesse tõusa ja sama tegi ka Marlen. Mina püüdsin edasi magada, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna neil kahel oli vaja kõva häälega seletada. Juba õhtul mõtlesin, et kui Marlenil on hommikul palavik, siis lähen ja käin temaga arsti juures ära. Kraadisime ja palavikku ei olnud ja seega ei hakanud kuhugile minema. Igaks juhuks otsustasime täna veel toas olla, kuid peale lõunat tuli jälle väike palavik. Seega homme lähme käime kindlasti arsti juures ära, las vaatavad ta üle ja ütlevad, milles on probleem. Meie Gregoriga käisime kahekesi ujumas ja pidime teistelegi ütlema, miks Marleni kaasas ei ole. Kõik ju küsivad, kus teine laps on, millegipärast ei küsita, kus mees on. Koju tagasi tulles sai Peeter kõne ja läks tööle, meie jäi telekat vaatama. Läks natukene aega mööda, kui keegi andis uksekella, ukse taga oli Peeter. Taaskord jõudis keegi autoga enne ära minna, kui tema kohale jõudis, logistik võiks aru saada, et me tangime oma autot ise ja mitte lasta sellistel asjadel juhtuda. Uuesti öeldi tuleb minna kuskil 12-1 öösel ja enne seda ei toimu midagi. Läks mööda vaevalt 10 minutit, kui logistik helistas ja teatas, et plaanid on vahepeal muutunud. Tuleb kohe tagasi minna ja laadima sõita ja, mis Peetril üle jäi, kui tööle tagasi minna. Seekord oli auto teda ootamas ja ta sai minna laadima, mõne tunni pärast oli ta baasis tagasi. Ja selleks ajaks oli selge, et on vaja minna veel ühte kohta laadima, kuigi vahepeal oli isegi lootus, et ei pea minema. Seega Peeter läks laadima, lapsed läksid magama ja mina hakkasin filmi vaatama. Nüüd võin julgelt välja öelda, et mul on see film vaadatud..lõpuks ometi ja saan hakata muude asjadega tegelema. Oleks ma kohe teadnud, et see film ei ole midagi erilist, siis ma ei oleks oma aega selle peale raiskama hakanud. Nii, et edasipidi ma ei usu enam kellegi soovitust, et vaata, kui hea film.