06.08.2013

Gregoril on kombeks hommikul tulla ja küsida, kas võib ülesse ärgata. Nii tegi ta tänagi hommikul ja ma tahtsin talle öelda, et ei või. Igaksjuhuks otsustasin kella vaadata ja ilmnes, et kell oli 10.30, seega viimane aeg ärgata. Liskas pean ma poole tunni pärast keele tundi minema. Tundi läksin täna ka koos Marleniga, Gregor eelistas isaga koju jääda. Tänases tunnis olid teemaks nimed ja nende kirjutamine. Nagu arvata oligi, siis kirjutatakse nimed ka teisiti, kui hääldatakse. Peale tundi tulime koju ja millegipärast ei viitsinud keegi midagi teha või kuhugile minna. Lõpuks otsustasin mina, et aitab laisklemisest ja hakkasin toimetama, panin pesu pesema ja hakkasin tolmupühkima jne. Teised istusid ja ei teinud mitte midagi. Lõpuks hakkasid teised ka ennast liigutama ja läksid lastetuppa sahtleid koristama. Huvitav on see, et me koristame nende sahtleid ja mänguasjadekaste suht tihti, aga igakord tuleb sealt kilekoti täis prahti. Ei saa mina aru, kus kohast nad seda võtavad. Peale suurt koristuspäeva olime ära teeninud basseinis käigu. Ja, siis oli aeg koju minna, sest Peeter peab peagi tööle minema. Igatahes läks täna terve igavik enne, kui helistati, Peeter juba arvas, et tema teeneid ei vajata enam. Ja nagu arvata oligi läksime meie mängukale, kuigi välku lõi ja taevas olid tumedad pilved. Saime natukene seal olla, kui hakkas tibutama ja kohalikud oli hetkega kadunud. Jäime meie ja veel üks ema oma lapsega, nemad jäid puu alla seisma. Küsisin tema käest, et kas nemad ei lähe koju? Ja siis ta ütles, et vaatab kas hakkab rohkem sadama või jääb ehk järele. Jäime meiegi ootama ja siis tuli see ema miu puualla juttu rääkima. Ainuke viga oli sellest, et tema räägib hispaania keelt ja sellest saan ma kehvemini aru, kui katalaani omast. Rääkis ta pikalt ja palju ja juttu mõttest sain ma isegi aru. Peagi jäi vihma järgi ja me läksime pingi peale istuma ja edasi rääkima. Mingi hetk jõudsime jutuga nii kaugele, et tuli välja, et ta räägib inglise keelt, see oli tänase päeva parim uudis. Lisaks ilmnes, et tema on pärit poolast ja tema mees argentiinast. Ja nii me ülejäänud õhtu istusime ja rääkisime, lõpuks taipasime, et pole isegi aega vaadata, millega lapsed tegelevad. Lapsed suutsid mängida omaette ja ilma kaklemata. Siis tuli tema mees ka ja ta teatas, et mees oskab tal katalaani keelt nii, et hea kellegiga praktiseerida. Liskas pidi ta mehele võõrkeeled meeldima ja ta oli saksa keele ära õppinud. Ja nüüd pidi tal huvi vene keele vastu olema. Selle peale teatasin ma, et ma oskan vene keelt ja Peeter oskab veel paremini. Siis nad küsisid minu käest vene keelseid sõnu ja täitsa piinlik, aga ei tule meelde. Millegipärast hakkasin kohe katalaani keele peale mõtlema, kuna see on hetkel kõige tähtsam. Õnneks mõtlesin natukene ja oskasin neile küsitud sõnad öelda. Kuna õues oli selleks ajaks juba pimedaks läinud oli aeg koju ära tulla. Vahepeal jõudis Peeter helistada ja ütles, et tal ühest kohast kaup juba pealt võetud ja tööle ära viidud, seal maha ka laetud. Ja nüüd sõidab ta juba järgmise koha poole ja kokku on tal täna kolmest kohast vaja kaup võtta. Seega, millal ta koju jõuab seda ta veel ei tea, üks mis kindel, kui ta uksest sisse astub on ta kodus. Järgmisest kohast sai ta kauba peale ja sai edasi sõita, kui hakkas jamaks minema. Viimasesse kohta jõudes ilmnes, et värav on kinni ja kedagi ei ole??? Sealt oli enne uuritud, kui kaua Peetri kohale jõudmisega aega läheb ja ta ütles, et ca tund. Selle ajaga ta ka kohale jõudis ja mis edasi teha ta ei teadnud. Seega saatis ta logistikule sõnumi, et mis ta tegema peab, kuna sealt vastust ei tulnud saatis ülemusel ka. Ikka vaikus, peagi sõitis mingi auto temast mööda, tututas ja tegi värvad lahti ja käskis sisse sõita. Ja nagu sellest kõigest oleks veel vähe olnud ütles tõstukijuht, et peale tuleb rohkem aluseid, kui Peeter teadis. Sellega polnud Peeter nõus, kuna rohkem ei tohi peale võtta. Peagi ilmnes, et eelmises kohas, kus ta laadis pani talle kaks alust rohkem peale. Seega üks alus sealt ei mahu enam peale, algas paaniline helistamine logistukule tõstukijuhi poolt, aga keegi ei võtnud telefoni. Seejärel helistas ta kellegile teisel ja seletas pikalt-laialt. Lõpptublemus oli see, et Peeter võttis sealt ühe aluse vähem peale, mis edasi saab seda näitab aeg.