03.08.2013

Juba pikemat aega oleme tahtnud minna laupäeval toimuvale Lleida turule. Paraku on siiani olnud nii, et Peeter on olnud tööl ja meie lastega ei ole saanud ilma autota minna. Kuna täna hommikul on Peeter kodus, siis saime lõpuks minna. Meil õnnestus leida isegi parkimiskoht, mis on suur haruldus siin riigis. Turul oli nagu ikka palju kaupmehi ja ostjaid. Jõudsime vaevalt puu-ja juurviljad ära osta, kui helises Peetri telefon. Helistajaks oli jobu, kes küsi kas sa sõnumit lugesid ja kas sa saad laadima minna. Ilmnes, et ülemus oli küsinud, kas Peeter saab laadima minna, mille peale jobu saatis sõnumi. Kuna Peeter ei vahi koguaeg oma telefoni, siis ta ei näinud seda loomlikult. Ülemus oli jobule tagasi helistanud ja vastust küsinud, kuna see midagi öelda ei osanud, oli ta sunnitud helistama. Sellega olime meie turul käimine lõppenud, kuna Peeter pidi kohe töö juurde minema. Tõi meid koju, võttis asjad ja läks. Mina hakkasin süüa lõunaks tegema ja lapsed mängima. Ei läiud väga kaua mööda, kui kuulsin, et keegi keerab ust lukust lahti? Ja sisse astus Peeter ja tuli välja, et ta peab minema alles kella kuueks õhtul laadima. Olekski ju palu palutud olnud, et jobu saaks midagi tehtud normaalselt, ta ei oleks ju muidu jobu. Mis teha, kui inimene on haige ja sellest ise aru ei saa. Ülemus sai ka aru sellest ja nii ta küsis Peetri numbri ja järgmine kord saab ta talle ise kirjutada või helistada. Peale sööki läksime ujuma, kuna ilm oli pilves ja tuuline, siis oli rahvast vähe ja vähe ja vesi külm. Kuna Peeter läheb täna vara laadima, siis pakkusin ma talle välja, et ta võiks ühe lastest kaasa võtta. Lapsed tegid kiire otsuse ja kaasa läheb Gregor, seega läksid poisid peagi tööle ja meie jäime basseini. Ja ma jõudsin mitmele inimesele seletada, miks Gregorit ei ole. Pikapeale läks vesi soojemaks ja me olime veel mitu tundi Marleniga vees. Lõpuks ta enam ei viitsinud olla ja me tulime koju ära. Kodus arvas ta, et me võiksime filmi vaadata ja nii me ühe seeria ära vaatasimegi. Seejärel läksime mängukale, kus oli suhteliselt vaikne st lapsi vähe. Peagi saabus kõrval majast Marleni sõber ja Marlenil ei olnud enam igav. Natukene hiljem tuli sõbra ema ja ka teda huvitas, kus Gregor on. Lähed ükskord ühe lapsega õue ja juba kõik küsivad, kus teine on. Mingi ajapärast sõitis sõbra isa mööda ja sõber läks mängukalt ära. Peagi tulid nad kogu perega tagasi ja käes oli kilekott, nad tõid meile kotitäie virsikuid. Kuna me alles täna ostsime mitu kilo neid, siis tänasime neid ja keeldusime. Võtsime Marleniga mõlemad ühe prooviks ja peab ütlema, et need olid tõeliselt maitsvad ja hästi mahlased. Sõime meie, kui nurga tagant tulid töömehed välja, Gregor seletas, kus ta käis ja mida ta nägi. Üldiselt talle meeldis suure autoga sõita ja ta tahab teinekordki minna. Kuna õhtu hakkas kätte jõudma, siis tuli peagi minna tuppa kohustuslikus korras mune ja sinki praadima. Huvitav, kui kaua nad seda veel süüa kavatsevad, millal neil isu üle läheb.