01.08.2013

Mõte magama minna oli hea, aga see, mis sellest välja tuli oli masendust tekitav. Nii, kui pikali viskasin ajas köhima ja kuidagi ei tahtnud järgi jääda. Lõpuks läksin kööki ja sõin sibulat ja mõne ajamöödudes läksin uuesti voodisse. Paraku ei ole päevad vennad ja täna ei olnud sibulast abi. Seejärel sõin saia-leiba jõin vett, närisin kuivukuid ja miski ei aidanud. Kangesti oleks tahtnud võtta pudelipesuharja ja sellega kurku sügada, kahjuks mul pole sellist asja. Võtsin ja panin padja alla tekki, et kui pea kõrgmal jään ehk lõpuks magama, kuna esimesest voodisse mineku korrast oli kaks tundi mööda läinud. Ja see oli esimene plaan, mis reaalselt ka toimis ja ma jäin magama. Seda seniks, kuni kuulsin, et Peeter on ukse taga ja tõusin ülesse, kell oli viis. Peeter ütles, et tänu sellele, et jobul ei olnud aega eile koormata mahaanda, pida ta kolm tundi laadimist ootama. Alguses oli jutt, et Peeter võib peal olnud koorma endi firma lattu ja laeb selle ise maha. See mote jobule ei sobinud ja ta ütles logistikule, et keel vähe ja Peeter saab kliendi juures mahaanda, kui kohe läheb. Logistik oli imelikult vaadanud, et miks ta nii vara läheb, aga ei öelnud midagi. Lõpptulemus oli see, et Peeter oli ca 12 ajal juba laadimiskohas, aga teda oodati sinna alles kelle kolmeks. Seega jobu ei suvatsenud talle öelda, et sul on aega küll ja logistik tõenäoliselt eeldas, et Peeter teab, mis kell laadimine on. Lõpuks sai ta koorma peale, auto ära viidud ja koju. Ja läksime ära magama, Peeter jäi suht kiirelt magama nagu ikka. Mina selle eest kulutasin järgmised kaks tundi “hääleharjutustele”, kuniks jäin isegi magama. Seega kokkuvõttes sain ma öö jooksu magada neli tundi ja ärgates oli mul mõttes ainult üks. Käin tunnis ära ja tulen koju magama, hea mote kas pole? Läksin koos lastega tundi, et Peeter saaks magada ja lapsed raamatuid lugeda. Üks hetk sai tund läbi ja mina koju magama, järgmised tunnid suutid isegi lapsed vaikselt olla. Võib olla ma lihtsalt ei kuulnud neid. Ärgates sõime ja läksime ujuma, kuna ei saa ju päeva raisku lasta. Õhtul läks Peeter tööle ja meie nagu ikka mängukale. Sealt tagasi tulle oli õues juba pime ja mingi hetk ma tundsin, et väljas on jahe. Puhas kerge tuul ja ma mõtlesin, et praegu võiks täitsa kampsun seljas olla. Vaatasin, siis palju õues sooja on ja ilmnes, et 26 kraadi ja mul oli jahe. Juba harjunud siin sellega, et päeval on ca 50 kraadi sooja ja õhtul oli poole jahedam. Üks hetk saavad need soojad päevad otsa ja, mis siis saama hakkab ma veel ei tea. Õhtul juhtus suur ime, Peeter jõudis kella 11 juba koju. Tal olid siin samas ümbruses laadimised ja sai ruttu kauba peale, mida ei juhtu just igapäev. Mina mõtlesin juba hirmuga, et kuidas ma öö köhides mööda saadan ja selle peale läks uni ära. Peeter soovitas mul võtta lonks rummi ja sellega kurku loputada. Mulle ei tundunud see mõte kuigi hea olevat, aga lõpuks andsin alla ja tegin ära. Igatahes sain ma täna öösel magada, kui välja arvata mõned üksikud köhimised.