17.07.2013

2013 Lapsed sõid hommikust ja mina toimetasin vannitoas, kui Marlen hüüdis, et uksekell. Ma arvasin alguses, et keegi andis all ukse taga kella ja eksis lihtsalt nupuga. Ja ei pööranud sellele eriti tähelepanu, kuna me ei oodanud kedagi külla. Hetk hiljem hüüdis ta uuesti ja jooskid Gregoriga esikuse ja mina tulin vannitoast välja. Enne, kui ma kohale jõudsin keerasid nad juba ukse lukust lahti ja nägid ukse taga Peetrit. Selle peale keerasid nad otsa ringi ja läksid edasi sööma. Kusjuures me oleme neile korduvalt seletanud, et ei tohi ust lahti teha ilma, et ei küsiks, kes on. Seletasin veelkord üle ja ma ei ole kindel, kas nad järgmine kord teevad nagu vaja või mitte. Igatahes sai Peetri kiire reis selleks korraks läbi ja ta on taaskord kodus. Öösel pidi tai se sõitma ja, kui tal puhkeaega oli ei saanud ta magada, kuna jobu roolis oli magama jäämas ja teepiiretesse sõitmas, korduvalt. Seega pidi ta veel teda ka valvama ja üleval hoidma, kuna jobu ei saanud aru, et ta võiks tunnikese tukkuda ja pärast saaks Peeter sama teha. Seega läks Peeter magama, mina keele tundi ja lapsed jäid koju. Ma ei viitsi neid alati, tundi kaasa võtta, kuna ma pean siis lisaks veel neid jälgima ja ei saa keskenduda. Igatahes olid nad hakkama saanud ja me läksime lastega õue jalutama. Peagi tuli Peeter ka meile järgi ja nii me jalutsime. Seejärel läksime koju lõunat sööma ja meie läksime lastega ees basseini ära, Peeter tuli natukene hiljem järgi. Gregor ei saanud täna ka vette ja nii ta teiste lastega basseini ääre peal autodega mängis. Kahju on temast küll, et ta vette ei saa, aga mis parata. Arsti poolt köharohi on köha vähemaks võtnud ja loodetavasti mõne päeva pärast on köha läinud. Õhtul käisime veel kohustuslikus korras mängukal ja peagi oligi juba magama minemise aeg käes.