09.07.2013

Viisin lapsed hommikul kooli ja koju tagasi tulles õppisin natukene katalaani keelt. Seejärel käisin tunnis ja mulle endale tundus, et mul ei läinud täna üldse hästi. Pole mitu päeva pidanud lugema ja sõnad läksid valesti ja keel oli sõlmes. Kohati tekib mul endal juba tunne, et kuidas ma küll lugeda ei oska. Päevad ei ole vennad ja ehk läheb homme paremini. Peale tundi oli meil veel vaba aega ja Peeter sisustas seda kärpseid tappes ja mina koristades. Ma ei olegi vist enne maininud, aga meil on päris palju kärpseid ja ülejäänud pere ( peale minu) tegeleb nende tapmisega.  Kohati on nad, aga laisad ja jätavad laibad mulle koristamiseks, mis mind üldse ei rõõmusta. Peagi sai lastel kool läbi ja Peeter läks neile järgi. Marlen hommikul korraldas asja, et mina viin ja isa tuleb järgi. Seega jäin mina koju süüa tegema ja neid ootama. Koju jõudes rääkisid nad oma päevast ja sellest, et oli ikka tore lastega koos olla ja ujumas käia. Hakkasime, siis sööma ja, kui mul oli taldrik peaaegu tühi, siis ütlesin, et ainult võitja saab magustoitu. Gregor kuulas, mõtles ja hetkega oli temal ka taldrik tühi, kusjuures isegi enne Marlenit, kes tavaliselt kiiresti sööb. Ja polnudki muud teha, kui teistele ka jäätist anda. Peale seda tuli basseini minna ja ennast jahutada. Peagi sai Peeter telefonikõne ja ta pidi tööle minema. Ta läheb kuhugile lähiümbrusesse mingit uut autot ära tooma ja pärast veel laadima, millal ta tagasi jõuab, seda ei tea. Meie lastega nautisime oma päeva ja ei kiirustanud koju tagasi. Õhtul käisime veel mängukal mängimas ja peagi oli käes aeg koju magama tulla.