03.07.2013

Ülepika aja läksin täna üksinda keele tundi, kuna Peeter oli kodus ei hakanud lapsi kaasa võtma. Kuigi Marlen oleks oma tarkustega vahepeal vajalik olnud.  Lugesin täna jälle erinevaid raamatuid ja tundub, et lugemine hakab mul juba paremini välja tulema. Olen juba arusaanud enam vähem, kuidas mingit tähte tuleb lugeda ja, mis tähti ei hääldata. Kui nüüd veel sõna pähe ka jääks vot, siis oleks kõik hästi. Peale seda läksime kõrval linna raamatupoodi, kuna Marleni õpetaja soovitas talle ühe õpiku osta. Käisime kahes poes ja kummaski antud õpikut ei olnud, viimase pakuti tellismise võimalust, aga ma loobusin sellest. Mine tea, millal see raamat siis veel kohale jõuab. Seega peab minema mõni pave Lleidasse vaatama, kuna see on suurem linna ja seal peaks ikka olema. Käisime poest läbi ja ostsime koju jäätist, kuna suuremas linnas on hind palju odavam, kui meie kohalikus poes. Ja seejärel tuli minna basseini nii, et jälle kord tõeliselt raske päev. Peale seda käisime toas söömas ja jõudsime lõpuks mängukale, kus kedagi ei olnud. Mõne ajapärast tuli Peetril mote, et peaks minema vaatma kas natuke eemale olev aprikoosipuu pealt on veel midagi korjata või mitte. Kohale jõudes ilmnes, et midagi veel on, aga aprikoosid on kõrgel, kuid sellegipoolset õnnestus Peetril sealt mõned korjata. Oma käega korjatud viljad on ikka magusama, kui ostetud. Tundub, et tegemist on suhteliset populaarse puuga, kuna isegi puuoks on äramurtud ja rohi on puu all maha tallatud. Seejärel pakkus Marlen välja, et võiksime jõeäärde minna, selle asemel läksime hoopis vasikaid vaatama. Nii, kui lauda juurde jõudsime ja vasikad meid nägid tõusid nad püsti ja tulid joostes meie poole. Samal hetkel jäi üks auto lauda kõrval seisma ja ilmnes, et keegi tuli loomadele süüa andma. Ta küsis kas me elame kohalikus külas ja arvas, et me oleme rumeenlased. Saades teada, et eestlased ütles ta, et tema naine on leedukas. Seda kas nad elava siin samas külas ma ei tea ja ma ei pannud tähele ka ta seda ütles. Igatahes läks talitaja sisse ja meie käisime üksteise võidu rohtu korjamas, vasika seisid aia ääres ja ootasid, kuigi jah neil läks korduvalt omavahel trügimiseks. Ja teises aediku otsas pidasid ühed vajlikuks sarve võitlust pidada. Vahepeal tuli talitaja välja ja kutsus meid sisse, et tema läheb väiksemate juurde ja me võime kaasa tulla. Me tänasime ja loobusime täna sellest võimalusest, ehk teinekord. Lastel hakkas uneaeg kätte jõudma ja seega oli paras aeg koju tulema hakata.