02.07.2013

Hommik algas nagu ikka keele tunniga. Tänaseks oli õpetja kaasa võtnud lasteraamatu, kus oli jutu, mida ma pidin lugema. Liskaks olid seal pildid, millede kohta pidin ise õiged sõnad ütlema. Kuna kõik asjad ei tule alati meelde, siis tegelesin nö avaliku spikerdamisega. Marlen teab osasid neid sõnu ja nii ma tema käest küsisingi vahepela, et kuidas see või teine sõna on. Hee ju, kui on tark laps omast käest võtta. Loomulikult sai ta õpetajalt selle eest kiita, et teab erinevaid sõnu. Eks ta ole juba mitu kuud koolis ka käinud ja sealt hakkas talle paremini külge, kui mulle. Peale rasket õppust tulime koju ja tegime söögi valmis. Gregoril nagu alati ei olnud söömisega kuhugile kiiret ja nii me Marleniga pikka aega ootasime tema järgi, et saaks hakata basseini minema. Lõpuks õnnestus meil basseini minna ja see oli nagu pave parim hetk. Lapsed läksid basseini ja mina varju alla uusi sõnu õppima. Vot ei tea mina milles asi on, aga ei taha need sõna kuidagi meelde jääda. Mõne ajapärast helistas Peeter ja teatas, et kotletid on soolased. Ma ei ole siiani aru saanud, kus siinses haklihas on sool sees või mitte, aga igakord on kotletid soolased, kusjuures ma panen hästi vähe soola. Natukene aega hiljem jõudis Peeter basseini ja püüdis tähtsa näoga sisse marssida. Selle peale küsiti tema piletit näha ja seejärel sai töötaja aru, et ta on koos meiega ja näitas käega minupoole. Meie oleme ju igapäevased kliendid ja meilt enam piletit ei küsita. Lastel oli heameel, et isa basseini jõudis ja nüüd said nad eiega koos suurde basseini tulla. Me ei luba neil üksinda suures käia ja ma üksinda ei viitsi seal nendega koguaeg olla. Nii me siis vees olimegi, kuni päike läks pilvede taha ja pikapeale ei olnud enam nii palav. Seega lõpetasime tänase päeva basseinis ära. Marlen jõudis veel oma klassi tüdrukuga kokkulepiida mänguväljaku kohtumise. Seega kähku koju, pesema, riidesse ja mängukale. Jõudsime õigeks ajaks mängukale ja nii möödus osa õhtust seal olles. Pärast käisime veel jõeääres jalutamas ja vaatasime, et lõpuks on hakaud veetase  alanema ja põllud ei ole enam vee all. Liskas nägime, et kohalikus jões elavad kalad ja üldse mitte väiksed, meie nägime neid silla pealt ja sealt on päris mitu meetrit alla. Peeter lubad mulle kalapüügiloa hankida ja õnged osta nii, et varsti hakkan kalal käima.