24.06.2013

Vaikne ja mõtetu päeva, linna on peale eilset pidu jällekord väljasurnud. Kedagi ei ole näha ja valitseb vaikus, kui mõned üksikud paugud väljaarvata. Kuna midagi tarka ei olnud teha, siis läksime autoga sõitma, jõudsime oma otsaga kämpingu juurde kus me viimasena elasime. Käisime seal järve ääres jalutamas ja jõudsime hüdroelektrijaamani, üle mille läks sild. Jalutasime meiegi sealt üle, kuigi kohati oli see suhteliselt ebamugav. Nimelt tee alguses ja lõpus oli nö restpõrand, ei ole just meeldiv kõndida ja näha enda all toimuvat. Üldiselt me kõrgust ei karda, aga sellise kohas on lihtsalt ebamugav. Õnneks suutsime me seal üle minna ja saime vastas kaldagi ära käidud ja vaadatud, kuidas vesi lüüsist välja tuleb. Meie oleks seal veel jalutanud, aga Marlen pidas vajalikus vinguda, et me oleme juba autost nii kaugele ja peame tagasi minema. Lõpuks me ei viitsinud seda enam kuulata ja läksimegi tagasi ja nende rõõmuks kämpingu mängukale. Tegime seal piirkonnas väikse tiiru ja tulime koju ära. Peeter tegi siesta, lapsed mängisid ja kaklesid ja mina vaatasin filmi. Lisaks suutis Gregor ühe Marleni koti alla visata ja, siis käisid nad kahekesi naabrite juures seda tagasi küsimas. Koti said nad kätte ja Marlen teatas, et alumised naabrid räägivad vene keelt??? Huvitav me oleme siin juba mitu kuud elanud ja me ei ole sellest enne midagi kuulnud. Kas see nii ka tegelikult on me ei tea, aga ehk saame peagi teada. Ja midagi muud me täna ei teinudki, käisime veel väljas jalutamas. Hetkel on üldse kuidagi keeruline olukord ja me ei teagi, mis saama hakkab, loodetavasti homne päev annab nii mõnelegi küsimusele vastuse.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.