22.06.2013

Hommikul viisime H meie kõrval linnas olevale turule ja meil oli vaja nagunii poodi minna. Kuna siin on saabumas pühad Sant Juan, siis olid turul erinevad muusikud ja tantsijad nii, et seekord oli meil endalgi huvitav vaadata. Lisaks viisime H linnamüüri peale jalutama, kust avaneb võrratu vaade linnale. Koju jõudes mõtlesime, et õues on ilus ilma ja peaks minema basseini. Võtsin oma uue ja uhke kaardi kaasa, lapsed pakkisid vajalikud asjad ja läksime. Värvast sisse minnes küsiti kaarti ja nagu ikka hakkasid jamad pihta. Tuli välja, et ma olen asjadest totaalselt valesti arusaanud, miks see mind enam ei üllata!!! Igatahes on kaart ainult mulle, kuigi mina sain aru, et tervele perele. Seega mina oleksin saanud sisse tasuta (kaart maksis 30.-), lapsed ja Peeter oleks pidanud ostma pileti. Kuna nüüd on pühad, siis ei saa ma enne, kui teisipäeval minna linnavalitsusse asja uurima. Täiesti ebanormaalne on maksta kaardi eest 3 kuuks selline summa ühe inimese pealt. Rääkimata sellest, et kui me peaks kõik sotma sellise summa eest kaardi. Igatahes, kui selgub, et peamegi maksma 4x30.-, siis annan mina enda kaardi tagasi ja nõuan raha ka tagasi. Kuna meie basseini plaan keerati tuksi, siis hakkasime mõtleme, mida edasi teha. Mereäärde me ei viitsinud sõitma hakata ja mõtlesime minne looduskauneid kohti vaatma. Kuna me oleme jätkuvalt andekad ja teed läksid natukene sassi, mulle tundus, et teeme mida mööda me lähme viib meid mägede vahele. Taibatates, et me oleme vähe valesti sõitnud tegime kiirelt uue plaani ja lõpuks jõudsime hoopis Andorasse. Kuna H ei olnud seal käinud ja ta soovis seal ära käia, siis ei olnudki see nii väga halb mõte. Ja üldsegi oli mul juba ammu valge sokolaad otsas ja paak tühi, siis käisime seal ära. Käisime jalutasime linnas ringi, sõitsime seal natukene autoga ja ega seal väga pikalt olegi midagi teha. Ja, kuna öö hakkas kätte jõudma, siis oligi aega koju tagasi tulla. Tagasi jõudes oli selline tunne nagu oleks kogu selle tee pidanud jala käima, jalad valutasid ja kõik olid väsinud.