18.06.2013

Mina läksin hommikul lastega kooli, Peeter jäi koju. Käisin keel tunnis ära ja tulin koju, Peeter ütles, et ta ei saanud aru, et kuhu ma läksin ja jäin. Lisaks sellele oli ta mulle veel helistanud, aga tundub, et telefon on levist väljas. Mõtlesime, et lähme käime koos ja vaatame, kas saame NIE tehtud, erilisi lootusi sellele ei pannud. Kohale jõudes ilmnes, et seal on järjekord peaaegu uksest välja, et saada number. Ühel hetkel aeti järjekord pooleks, aga meile ei öelnud keegi midagi ja meie seisime edasi, kus olime. Lõpuks tulime meie kord ja ma ulatasin oma paberid ja ütlesin, mida tahan. Vaadati minu pabereid ja öeldi, et me peame hoopis teises järjekorras olema. Krt niigi kiire. Seisime teise järjekorra ära ja ulatasin oma paberid ja passi ja siis hakkas pihta. Meid saadeti sealt ära, kuna paberid ei ole panud klambriga kinni. Ometi olin ma eile just sorteerinud kõigi paberid eraldi, aga vot kirjaklmabreid mul tõesti ei ole.  Läksime välja ja panime klambritega kinni ja seisime taaskord järjekorra ära. Vaatati uuesti minu pabereid ja ilmnes uus probleem, ma tegin passikooipa ei ole a4 peal, vaid see on pooleks lõigatud. Ja vot nii ei saa siin ja saadeti meid uuesti minema. Uuesti ei hakanud enam minema, kuna sai tänaseks isu sellest täis. Tundub, et sealsed ametnikud on saanud kuskilt kõrgemalt ketuka, et niimoodi rahvast mõnitatakse. Ja nagu Peeter arvas, et üks osa sellest on tingitud minu ja saatkonna vahelisest suhtlusest. Kuigi, kes teab äkki käib kellegile veel siine kord närvidele ja on ka kuskil õiendamas käinud. Millal ma oma sammud sinna uuesti sean, seda ma ei oska veel öelda. Mul piisab hetkel teadmisest, et nad peavad mule NIE andma olemasolevate paberitega ja annavad ka, aga iga asi omal ajal või siis natukene hiljem. Peale koolis käisime kõrval linnas uurimas sotsiaalkindlustuse kohta, aga sealt ametist saadeti meid kuhugile teise kohta. Meile öeldi ainult tänava nimi ja ei mingit maja numbrit, seega me õiget kohta ei leidnudki. Käisime hoopis jõeääres jalutamas, kus taaskord on vett niipalju, et jõgi on tee ja haljasala enda alla matnud. Lisaks pidime minema veel laste soovil mängukale,kus Marlen arvas, et Gregor peab kindlasti kiikuma minema. Kiige all oli veelomp, kui Gregor kiige pealt ma´ha tuli suutis ta loomulikult sinna lompi kukkuda. Seega olid tal püksid märjad ja porissed, samuti sokid ja tennised. Nii, et ei jäänud muud üle, kui tuli koju tulla. Õhtul käisime me kohalikud mängukad läbi ja jalutasime niisama ringi. Peeter peab kell 1 öösel tööle minema ja seega kui lapsed läksid magama tegi tema ka uinaku. Mina jäin kogu kamba und valvama, õppisin natuke katalaani keelt ja vaatasin filmi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.