12.06.2013

Lapsed läksid kooli ja mina katalaani tundi. Täna ei tahtnud kuidagi välja tulla, mõte uitas kuskil ringi, lisaks veel väismus. Ma olen kogu aeg enda kohta öelnud, et ma ei ole hommiku inimene ja seeda on mul raske keelt nii vara õppida. Lõpuks suutsin ikkagi ennast kokku võtta ja sai taaskord mõnest asjast aru ja oskasin paar sõna vastugi öelda. Peale tunni lõppu viis minu õpetaja mu kooli direktori juurde ja kandis ette, kuidas meil läheb. Mulle tundub, et terve kool elab hetkel kaasa minu keele õppele, mis on omamoodi tore, aga selle võrra pean rohkem pingutama. Eks ma tahan ju ise ka selle keele selgeks saada,seega võtame päev korraga. Peale seda, kui olime direktori juures käinud lootsin, et võin koju ära minna, aga vot ei võinud. Järgnes tutvustav jalutuskäik meie külas, sain teada kus on kohvik ja kus apteek. Ja siis läksime me toidupoodi, mis tundus minu jaoks alguses natukene imelik, sest ma ei teadnud, miks me sinna läheme. Me läksime sinna nö pratilist osa tegema st ta näitas mulle enne õpituid asju, toiudaineid, kodukeemiat. Üldse kõike selliseid asju ja eks need sõnad jäävad ju paremini meelde ka, kui oled reaalselt selle läbi teinud. Lisaks seletas minu õpetaja kõigile, kes ma olen ja miks me seal oleme, kõik olid väga sõbralikud ja arvasid, et hea idee. Kohalik jaoks on katalaani keel väga oluline ja eks nad sellepärast innustavadki minu keele õpinguid. Peale poes käiku lubati mul lõpuks koju ära minna, ega mu aju poleks rohkem vastu võtta suutnud. Tegin lastele lõunasöögi valmis ja peagi läksin neile kooli järgi, kiire söök ja kodunt minema. Otsustsime eile H, et hakkame täna päikest võtma, kuna nemad elavad viimasel korrusel, siis on seal hea ja suur rõdu ja päiksele lähedal. Vedelesime päikse käes ja kolm tundi hiljem ei viitsinud enam, ennast vaadates jäi mulje, et pole üldse päikest saanud. Koju jõudes läksin pesema ja pidin ðoki saama, kui ennast nägin....punane nagu vähk. Sellest ma ei hakkagi rääkima, et ma just eile vaatasin poes aloe kreemi ja mõtlesin, et peaks ostma, aga ei ostnud. Eks näha ole, millal ma nagu korralik madu ikka nahka ajama hakkam. Kusjuures ma olen enne ka soojas kliimas päevitanud, aga sellise tulemuse suutsin küll esmaskordselt saavutada, aga eks oma osa on ka kohas (rõdu) ja veekogu puudumine. Sellel nädalal juhtus ime ja Peeter jõudis koju enne pimeduse saabumist, kuigi jah ega siin väga pimedaks enam ei lähegi. Sai tema konna ja makaronid käidud ja hea käitumise eest lubati koju ööbima tulla, et vara hommikul uuele ringile minna. Istsusime õhtul esimest korda selle ajajooksul rõdul ja kuulasime linnulaulu. Ja siis otsustasid alumised naabrid hakkata mingeid kaikaid katki murdma, et tomatitaimedele toed panna. Meie alumistele on terass samas suur, kui tuba, mis muidugi teeb natukene kadedaks.