11.06.2013
Viisin lapsed kooli ja ise valmistusin esimesse tundi minekuks. Gregori klassi ukse taga sain kokku oma katalaani keele õpetajaga, kellega koos
läksime raamatukokku. Ja siis ta hakkas mulle elementaarseid väljendeid õpetama, nt enesetutvustamine, hobid jne. Lisaks olid tal kaasas kaks raamatut, kus oli kogu
see info sees, vaatasin neid ja mõtlesin, et huvitav kus kohast mina need saaks. Ja peale tunni lõppu andis ta need mulle, kas just päriseks seda ma ei tea, ag ahetkel
saan kasutada. Mulle iseenesest tund meeldis ja oli huvitav ja loodan, et midagi hakkas külge. Kohati oleksin ma tahtnud, et keegi oleks mulle jutu ümber rääkinud
inglise keeles, sest osa asju jäi paraku arusaamatuks. Eks ajapikku hakkan rohkem arusaama ja siis läheb juba kergemaks. Üks asi häiris mind väga, nimelt hispaania
keelsed sõnad. Ma olen siin ju hispaania keelt püüdnud õppida, aga katalaani keel on teistmoodi. Ja, kui ta midagi minu käest küsis, siis tahtsin koguaeg valesti
vastata. Nt numbrid kuni neljani loetakse mõelamas keeles ühtemoodi ja siis lähevad erinevaks. Tema küsis minu käest numbried ja mul tulid kohe hispaania omad.
Samas ei saa ju ühe korraga kõike osata ka ja eks ajapikku õpinma kahte keelt paremini erisama ja nad ei lähe mul segamini. Hetkel on küll pudru ja kapsad koos.
Peale tundi tulin koju ja uurisin kaasa saadud raamatuid, kus on sees eluks vajalikud sõnad. Samuti sain neti lingi, kus on väljatoodud olulisemad väljendid ja eks ma
nüüd hakkan neid kahte kasutama ja sõnu õppima. Ja seejärel hakkan kõigiga suhtlema ja kogemust ammutama. Peale kooli läksime lastega H külla, kuna tal oli igav
ja ta ise ei osanud kuhugile enam minna. Ta oli enda külale tiiru peale teinud ja midagi huvitavat ei leidnud. Ütles, et ainuke huviorbiit oli tema ise ja kõik vaatasid teda
jalutamas selliste nägudega, et kas sul midagi targemat ei ole teha. Meid vaadati alguses samamoodi, kuna kohalike seas ei ole eriti populaarne jalutamine. Meie
külaelanikud on nüüdseks meie pideva välja käimisega juba harjunud ja ei pööra sellele enam tähelepanu. Kuna toas me olla ei tahtnud ja kass passis teisele korrusele
viiva treppi peal ja urises meie peale, siis otsustasime õue minna. Lapsed said käia oma lemmikul st mänguväljakul ja meie lobisesime niisama.Täitsa hea on kellegi
teisega vahelduse mõttes suhelda. Pika peale hakkas meil igav ja Marlen arvas, et me mõiksime autoga sõitma minna. Ja läksimegi meist järgmisesse linna ja näitasime
H linna ja käisime nö vaateplatvormidel. Kahe erineva künka otsas on kirik ja nende juures on vaateplatvormid, kus kohast avaneb vaade linnale. Käisime jalutasime
kitsastel vanalinna tänavatel ja mingi hetk tekkis tunne nagu oleks mõne mehhiko seebikas nähtud agulisse jõudnud. Inimesed lärmasid nagu ikka tänavatel, pesu
kuivas ülerõdu äärte, nagu siin ikka. Lisaks tutvustasime H toidupoode ja peagi otsustas Marlen vinguma hakata ja viisime H koju ja tulime ise koju. Marlenil olid
nagunii kodusedtööd tegemata ja need võtsid üldse kuidagi kaua täna aega. Nii, et hetkel on meil päevad täis erinevaid tegevusi ja meie rutiinses argipäevas on midagi
uut.
läksime raamatukokku. Ja siis ta hakkas mulle elementaarseid väljendeid õpetama, nt enesetutvustamine, hobid jne. Lisaks olid tal kaasas kaks raamatut, kus oli kogu
see info sees, vaatasin neid ja mõtlesin, et huvitav kus kohast mina need saaks. Ja peale tunni lõppu andis ta need mulle, kas just päriseks seda ma ei tea, ag ahetkel
saan kasutada. Mulle iseenesest tund meeldis ja oli huvitav ja loodan, et midagi hakkas külge. Kohati oleksin ma tahtnud, et keegi oleks mulle jutu ümber rääkinud
inglise keeles, sest osa asju jäi paraku arusaamatuks. Eks ajapikku hakkan rohkem arusaama ja siis läheb juba kergemaks. Üks asi häiris mind väga, nimelt hispaania
keelsed sõnad. Ma olen siin ju hispaania keelt püüdnud õppida, aga katalaani keel on teistmoodi. Ja, kui ta midagi minu käest küsis, siis tahtsin koguaeg valesti
vastata. Nt numbrid kuni neljani loetakse mõelamas keeles ühtemoodi ja siis lähevad erinevaks. Tema küsis minu käest numbried ja mul tulid kohe hispaania omad.
Samas ei saa ju ühe korraga kõike osata ka ja eks ajapikku õpinma kahte keelt paremini erisama ja nad ei lähe mul segamini. Hetkel on küll pudru ja kapsad koos.
Peale tundi tulin koju ja uurisin kaasa saadud raamatuid, kus on sees eluks vajalikud sõnad. Samuti sain neti lingi, kus on väljatoodud olulisemad väljendid ja eks ma
nüüd hakkan neid kahte kasutama ja sõnu õppima. Ja seejärel hakkan kõigiga suhtlema ja kogemust ammutama. Peale kooli läksime lastega H külla, kuna tal oli igav
ja ta ise ei osanud kuhugile enam minna. Ta oli enda külale tiiru peale teinud ja midagi huvitavat ei leidnud. Ütles, et ainuke huviorbiit oli tema ise ja kõik vaatasid teda
jalutamas selliste nägudega, et kas sul midagi targemat ei ole teha. Meid vaadati alguses samamoodi, kuna kohalike seas ei ole eriti populaarne jalutamine. Meie
külaelanikud on nüüdseks meie pideva välja käimisega juba harjunud ja ei pööra sellele enam tähelepanu. Kuna toas me olla ei tahtnud ja kass passis teisele korrusele
viiva treppi peal ja urises meie peale, siis otsustasime õue minna. Lapsed said käia oma lemmikul st mänguväljakul ja meie lobisesime niisama.Täitsa hea on kellegi
teisega vahelduse mõttes suhelda. Pika peale hakkas meil igav ja Marlen arvas, et me mõiksime autoga sõitma minna. Ja läksimegi meist järgmisesse linna ja näitasime
H linna ja käisime nö vaateplatvormidel. Kahe erineva künka otsas on kirik ja nende juures on vaateplatvormid, kus kohast avaneb vaade linnale. Käisime jalutasime
kitsastel vanalinna tänavatel ja mingi hetk tekkis tunne nagu oleks mõne mehhiko seebikas nähtud agulisse jõudnud. Inimesed lärmasid nagu ikka tänavatel, pesu
kuivas ülerõdu äärte, nagu siin ikka. Lisaks tutvustasime H toidupoode ja peagi otsustas Marlen vinguma hakata ja viisime H koju ja tulime ise koju. Marlenil olid
nagunii kodusedtööd tegemata ja need võtsid üldse kuidagi kaua täna aega. Nii, et hetkel on meil päevad täis erinevaid tegevusi ja meie rutiinses argipäevas on midagi
uut.
Kommentaarid
Postita kommentaar