08.06.2013

Hommik, nagu hoomik ikka, aga selle erinevusega, et laupäeva hommik. Seega ei pea nii vara voodist välja ronima, kuna kooli pole. Lapsed ärkasüd ülesse ja aravsid, et nad vaatavad multikaid ja ma võin veel voodis vedeleda. Kaua ma seal vedelada ei viitsinud, kuna tahtsin enne õue minekut lõunasöögi valmis teha. Liska teatas Gregor, et tema tahab magusat suppi, st piimasuppi ja nii ma toimetama hakkasingi. Lõunaks panin kana ahju ja riisi keema ja samasl ajal tegin poisile suppi. Lisaks veel koristasime ja ootasime, kuni toit sai valmis ja läksime õue. Tegime tiiru küla peale ja läskime nagu ikka mängukale, kus oli kiikede all olid veelombid. Ja nendesse lompidesse ja kahekesi koos kühvli ja rehaga sokolaadi saiu tegema läksid. Ühesõnaga lapsed mängisid poriga ja ma ei viitsinud neid keelama ka hakata, kuna nad suutsid seda suht tsiviliseeritult teha. Mõnda aega hiljem helistas Peeter ja uuris, kus me oleme ja mida teeme. Vastasin talle ja ta ütles, et kes ta tuleb siis meiel järgi, kuna ta on kodus. Ja nii ta mängukale tuligi ja Gregori üks klassiõde tuli ka ja nii me seal veel natukene aega olime. Peagi oli kell nii palju, et oli aeg sööma minna ja pesupesema. Õhtul läksime taaskord kingapoodi, kuna Peetril on jätkuvalt jalanõusid vaja. Kokku olime poes peaaegu tund aega ja ma arvan, et selle ajaga jõudis Peeter enamuse jalanõusid jalga proovida (suve omasid). Ja lõpp tulemus oli see, et me tulime tühjade kätega poest välja, kuna ta ei leidnud sobivaid. Ma ei hakka kirja panema, miks miski ei sobinud. Seejärel käisime toidupoes ja seal ilmnes, et seda pudelivett, mida me ostame ei ole..otsa saanud. Ja kodus on  meil viimane pudel nii, et mis me siis nüüd edasi teeme. Sellepeale ütles Peeter, et ta mõtles, et peaks vaatama veefiltri, et saaks juua kraanivett. Mõte pole üldse paha, ongi vee vedamine täiega ära tüüdanud. Seega läksime ehituspoodi ja vaatasime filtreid ja hinda vaatasime ka ja, siis kadus ostu ise ära. Kuna juua on vaja, siis valisime lihtsama variandi ja võtsime veekannu koos filtriga. Meil on eestis analoogne kann olemas ja õigustas ennast täiega, seega proovime kuidas siin läheb. Seejärel mõtlesime, et lähme vaatame lähedal asuvast spordipoest, kui palju maksavad jagrattad. Tahame endile ka rattad osta, et siis hea lastega sõitmas käia. Poodi jõudes ilmnes, et kohalikkel on ostumaania jälle kätte jõudnud, igatahes oli pood rahvast täis ja kõik rabasid midagi. Ja siis juhtus ime!!! Peeter leidis endale sobivad jalanõud, toss-plätu vahepealsed, ma ei oskagi neid paremini kirjeldada. Nina on eest kinni, aga külgede peal on nö augud sees, et õhk käiks läbi ja kanna peal on rihm. Nii, et lõpuks läks hästi ja me ei peagi hirmuga järgmist kingapoe külastust ootama...kuni järgmise korrani. Jalgrattaid me sealt ei saanud, sest kohati olid rattad seal kallimad, kui auto osta. Kusjuures siin müüakse päris odavalt bensiinimootoriga autosid. Kuna kell hakkas juba palju saama, siis tuli koju minna ja õhtus süüa ja lapsed magama saata. Pesin veekannu puhtaks ja proovisin esimest korda kraanivett ja ei olnudki hullu. Minu jaoks oli hoopis harjumatu see, et tüüpilist kloorivee maitset ei olnud. :)