01.06.2013

Hommikul käisime väljas jalutamas ja kuskil kaugemal ei käinud. Peale lõunat tuli mul mõte minna Lleidasse kindlusesse uuesti jalutama.
Käisime seal mõne kuu eest, aga siis sadas vihma ja osad kohad jäid käimata. Täna paistis päike ja ilm oli ilus, seega oli hea päev uuesti minna. Ja see oli oma käiku
väärt, kogu hoonete kompleks on ehitatud liivakivist, mis on tuulte ja vihmade käes päris palju kannatada saanud. Ja seega on päris paljudesse kohtades tehtud
restaureerimist ja pandud uued kivid peale. Tegime tiiru väljas ära ja, siis arvasid lapsed, et nemad tahavad mängukale minna ja seega majadesse sisse me jälle ei
jõudnud. Nii, et me saame sinna uuesti ja uuesti tagasi minna. Seejärel läksime poodi kuna Peeter tahtis saada uusi jalanõusid, esimese poes ei olnud. Jätsime auto
parklasse ja läskime tegelema oma "lemmik" tegevusega, venelaste poodi otsima. Vaatasime õige maja ees ringi ja ei leidnud kuskil sellise nimega poodi nagu netis
kirjutatakse. Ja, siis äkki jäi silma vene kirjaga tekst, läksime lähemale ja ilmnes, et kaua otsitud pood on lõpuks leitud. Heitsime, siis pakutavale kaubale pilgu peale ja
nagu arvata oli, siis hinnad olid hispaania mõistes normaalsed. Peeter vaatas pakutavaid õllesorte, aga midagi erilist ta sealt ei leidnud ja seega ei ostnud. Mina see eest
leidsin külmikust siidri ja oh seda imet täpselt see sama, mida ma olen eestis joonud ja mida toodab ...üllatus.üllatus saku. Seega midagi head ülepika aja, kuna
siinsetes poodides ei ole ma siidrit näinud. Lisaks saime ülepika aja tatart, seega täna on meil pidupäev. Peale seda läksime kingapoodi ja vahepeal tegi Marlen
avastuse, et tal kõrvvalutab..jälle. Samuti ei suutnud Marlen arusaada, miks mul ei ole rohtu kaasa võetud, et kuidas ma ei teadnud, et tal hakkab kõrv valutama.
Kingapoes hakkas Peeter järjest vaatama kingi, plätusid, tossusid ja neid proovima. Ma ei tea kas kuuseis oli vale, või mis iganes, aga mitte üksi ei sobinud. Ühed olid
enam vähem ja oleks ära ostnud, aga teise jala oma ei olnud hea. Tegime poele mitu tiiru peale ja Peeter proovis minumeelest suurema osa jalanõudest jalga. Lapsed
olid ammu tüdinenud ja Marlen vingus kõrvavalu ja seega ma lõpuks tulime sealt ära, kuna osta ei olnud midagi. Ma ütlesin Peetril poes, et mina ei saa aru, miks alati
öeldaks, et naistega on võimatu poes käia. Minumeelest võtab meestega poes käimine, kui neile midagi osta vaja on tunduvalt rohkem aega Võib olla on minu
arvamus tingitud sellest, et ma ei viitsi kaua poes olla ja, kui mul midagi vaja on, siis püüan selle kiirelt leida või jääb ostmata. Enne koju jõudmist käisime veel kõrvalt
külast läbi ja Peeter rääkis selle mehega, kes tahtis meie haagise ära osta. Ostu tehing jääb ikkagi katki, kuna arvele võtmine läheb siin kalliks ja nad tahavad hoopis
autoelamu osta. Seega on meie haagis jätkuvalt üle. Koju jõudes andsin Marlenile rohtu ja oh imet loetud minutite pärast oli valu kadunud ja enam ei hakanud
valutama. Õhtusöögiks oli tatrapuder, mis oli ülepika aja hea ja nüüd kus teab poe asukohta saab sinna igakell minna. Kuigi tegelikult tahame endale mingiaeg tellida
eestist paki, tahaks saada oma teleka siia ja toidukaupa, mida siin ei müüd, st maitseaineid.