29.04.2013

Peeter pidi hommikul kella 7 tööle minema ja seeda pidi äratus poole seitsme ajal olema. Mina, korralik ja täpne nagu ma olen ärkasin igaksjuhuks juba poole viiest ülesse. :) Uni läks ära ja enam magama ei jäänud, und lihtsalt ei tulnud ja nii ma keerutasin ja omi mõteid mõtlesin. Midagi põrutavat ma välja ei mõelnud. Lõpuks oli aeg ärgata, teha Peetrile hommikusöök, panna asjad kokku ja ta tööle ära saata. Seejärel jäi mul natuke üle tunni aega, et magada enne järgmise vahetuse ära minemist. Uni tuli mul siis, kui oli vaja uuesti ülesse tõusta nii, et ei mingit magamist. Ärgates teatas Marlen suure vingumise saatel, et temal kõrv valutab, katsuda on valus ja üldse on kõik halvasti. Tore ja mida mina siis nüüd peaksin ettevõtma oli minu esimene mõte. Kuskil meenus mulle, et kõrvavalu korral tuleb anda valuvaigistit ja selle ma võtsin eestist veel kaasa (laste oma). Seega tegin lahti ja andsin, läks natuke mööda, kui ilmnes, et kõrv enam ei valuta ja Marlen tahtis kooli minna. Ma arvasin, et see ei ole hea mõte ja jätsin nad mõlemad koju, mis ei olnud üldse heamõte. :) Mis teha. Lisaks teatas Marlen, et Gregor keeras öösel korduvalt tema voodisse ja tema ei saanud magada. Me ju eile tõime Gregorile uue voodi ja nüüd magab ta Marleniga ühel kõrgusel, enne oli poiss madalamal. Meil on lükatud Marleni voodi ots vastu poisi voodit (välitmaks poisi põrandale veeremist) ja nüüd pean ma hakkama sinna aeda vahele leiutama. Igatahes oli mul selleks ajaks uni ja ma olin hea ema ja lubasin neil telekat vaadata lootuses, et siis nad on vaikselt. Isegi natukene aega sain magada, siis oli neil vaja juba kõvasti rääkina ja laulma hakata. Ülejäänud päeva olime toas, kuna õues sadas koguaeg vihma ja tuul puhus. Nii, et õhtu tundus väga kaugel olevat, aga kuidagi õnnestus see päev üleelada. Eelmine nädal sain ma nohu ja sellest ei ole ma siiani veel lahti saanud ja nüüd lisandus sellele veel köha. Vastu suve on ikka paras aega haigeks jääda. Lisaks on mõlemda lapse nohused ja köhivad ka natuke nii, et vot sulle koolis käimist, kohe kiirelt õnnestus mingi jama külge hankida. Samas ma olen vaadanud koolis, et enamus lapsi on tatised ja köhivad. Mis siin imestada on, kui ükspäev on 30 kraadi sooja ja järgmine 12 kraadi. Homsest lubatakse, et tuleb jälle päike välja ja läheb soojaks, ei jõua ära oodata.
Päeva parim uudis oli, kui sain perebüroost vastuse, et kõik on korras ja isa võib paberitele järgi tulla.