27.04.2013

Hommikuks jõudis meil sügis, väljas sadas, puud kõikusid tuule käes ja lompid olid. Selline ilm, et välja minna ei olnud meil kellegil tahtmist. Seega toimetasime toas, tegime taigna valmis ja keetsime porganeid, koristasime, vaatasime multikaid. Kuna on laupäev, siis oleme ikkagi sunnitud välja minema, poodi peab minema. Selleks ajaks, kui me lõpuks välja minekuni jõudsime jäi vihm järgi, temperatuur tõusis mõned kraadi ja ei olnudki enam nii hull. Poodi jõudes ilmnes, et kogu linna on hulluks löinud ja kõik on poodi tulnud. Käruga liigelda oli praktiliselt võimatud, lisaks rabasid kõik midagi, nagu viimast päeva oleks pood lahti. Kassa järjekordadest ei ole üldse mõtet rääkida, mulle tundus, et me jämegi poodi. Õnneks jõudis järjekord meieni ja me ei pidanudki poodi elama jääma. Ja siis otsustas kassapidaja, et paras hetk on lobiseda eelmise kliendiga, aitada tal asju pakkida ja teha kõike, aga mitte tööd. Mul oli kange tahtmine talle öelda, et lõpetagu loba ja hakaku tööle. Ta vist sai ise aru, et ma ütlen talle varsti midagi ja hakkas kiiresti meie asju läbi laskma. Koju tagasi jõudes tegin kähku lastele söögi soojaks ja hakkasin pirukaid tegema. Üks hetk vaatasin aknast välja ja nägin sama firmat autot, millega Peeter sõidab. Ja siis tundus mulle, et M oli roolis ja jäin vaatama, auto jäigi maja kõrvalseisma ja Peeter tuli välja. Seega oli see reis lõppenud. Sõitsid nad tagasi ju ca 18 tundi jutti, praktiliselt peatumata, seega Peeter sõi ja läks magama. Küpsetasime lõpuni ja läksime kolmekesi õue jalutama, selleks ajaks tuli päikegi pilvede tagant välja ja õues oli mõnus. Jõeääres nägime, et hobust, kus istus lisaks täiskasvanule peale väike laps, kellel oli kiiver peas. Käisime veel mängukal, aga seal olid lombid sellised, et upu või ära ja tulime ära. Seejärel ütles Gregor, et tal vaja vetsu minna ja läskime tuppa ära. Gregor ei ole siiani oma kõhulahtisusest lahti saanud, mingi hetk vaatada, et korras ja siis hakkab jälle otsast peale. Tuppa jõudes ärkas Peeter ja me läksime kõik koos välja. Maja ees kuulsime, et kõrval olevas spordihoones mängib valjusti tuttav muusika, alguses ei teinud me sellest välja. Kui jõudis kätte refrääni aeg, siis laulsime Peetriga kaasa "jätke võtmed välja poole, kui te lahkute", laul ise oli hispaania keeles. Käisime tanklast läbi ja Peeter pumpas rattal rehvi täis, seejärel läksime rattaga sõitma. Peagi ilmnes, et rehv hakkab jälle tühjaks minema ja tuli kodu poole tagasi minna. Samal ajal olime me jõudnud kiriku kõrval, kus hakkas just teenistus ja me Marleniga otsustasime ka minna. Aru ei saanud me otseloomulikult millestki, aga istusime ja kuulasime ikkagi. Taaskord oli tegemist ilusa ja korda tehtud kirikuga, kuskil ei rippunud krohv jne. Mingi ajapärast jõudsid Peeter ja Gregor ka tagasi ja Gregor tuli kuulas meiega, Peeter läks välja. Üks hetk tõusid kõik püsti ja hakkasid palvet või midagi sellist lugema ja me kasutasime juhust ja tulime ära. Tegime kõik koos jalutuskäigu meie linnas ja seejärel tulime koju. Peeter tegi jälle ratta rehvi korda ja homme lähme uuesti pumpama.