26.04.2013

Märkamatult on kätte jõudnud reede ja seega selle nädala viimane koolipäev. Juba hommikul tibutab ja ei tõota tulla üldse ilus päev. Lapsed läksid seega kooli ja mina asusin oma igapäevaste toimetuste juurde. Lõuna ajal neil järgi minnes ütlesin, et lähme jalutame või sõidame ratastega kuna sellel hetkel vihma ei sadanud. Võtsime siis rattad autost välja ja Gregori oma tõstsin sama targalt tagasi. Peeter tegi ju alles eile korda ja nüüd on tagumine rehv tühi. Võimalus on minna tanklasse, pumbata rehv täis ja vaadatada, milles on probleeme. Meie oleme nii laisad ja ei viitsi minna, vähemalt hetkel. Seega tuli Marlen rattaga ja meie jalutasime. Lõpuks olime sunnitud tuppa minema, kuna enne kooli oli süüa vaja. Kooli tagasi minnes tibutas jälle vihma, kui ma neil õhtul järgi käisin siis oli natukene aega kuiv ja käisime mängukaltki läbi. Seejärel hakkas loomulikult sadama ja olime sunnitud tuppa ära tulema. Istusime arvuti ette ja hakkasime filme vaatame, kõigepealt Marleni lemmik Kättemaksukontor ja , siis Gregori Kelgukoerad. Vähemalt saime mõnda aega tegevust ja peale filmide vaatamist oli vihma ka järgi jäänud. Seega läksime õue ja kohtasime mängukal teisigi lapsi. Tuppa tagasi jõudes ilmnes, et Peeter oli mu vana telefoni peale saatnud sõnumi, et nad on 18 h kaugusel ja peaks homme koju jõudma. Peaks? Ma usun seda, siis kui ta uksest sisse astub.Nii negatiivselt mõtlen, kuna M on kombeks keerata asju sinna samusesse kohta. M võib hommikuks nö kella helisema panna, aga kell ei helise ja siis ta arvab, et võiks veel magada. Ja kui tema peab sõitma, eriti õhtul, siis tuleb tal ruttu uni peale ja ta tahab magama ära minna. Keerab auto kuhugile parklasse ja ongi kõik, tema on ju üksik ja keegi peale kassi teda koju ei oota. Eile just ütlesin Peetrile, et ta peab M selgeks tegema, et temaga kuskil tanklas autos nädalavahetust veeta ei ole tore. Ja üldsegi ootab pere kodus ja omad tegemised ka. Eks näha ole, kuidas ja millal nad kohale jõuavad.