24.04.2013
Kogu päev sai alguse sellest, et Gregor otsustas ca tunnikene enne ärkamist, et temal on vaja kakal käia. Käis ära ja läks magama tagasi, ma ei pöördanud sellele tähelepanu, kuna tahtsin ise ka veel magada. Hommikusöögi ajal teatas, et tal vaja kakale minna, läks ja oh seda rõõmu tal on kõht lahti. Ja see tähendab paraku seda, et kooli tal asja ei ole ja ta jääb minuga päevaks koju. Marlen pani ennast riidesse ja läks üksinda kooli, meie aknast vaatasime, et ta ilusti läheks. Hea on kohe kooli kõrval elada, kui veel näed kuidas laps ise läheb ja selle üle õnnelik on. Niisiis jäime meie Gregori kahekesi koju ja see on täitsa väsitav. Ma olen juba harjunud üksinda olema ja mul on välja kujunenud, millal ja mida ma teen. Nüüd tuli, aga käia temaga vetsu vahet ja rütm on totaalselt sassis. Lisaks sellele tahab ta koguaeg midagi seletada ja näidata, ei mingit rahu ja vaikust.
Kuna midagi tarka polnud teha, siis mõtlesin, et teen porgandipirukat ja kaneelisaiu. Gregor arvas, et tema võiks multikaid vaadata ja nii ma talle arvuti käima paningi. Vahepeal käisin Marlenil koolis järgi ja Gregori õpetajale ütlemas, et Gregor ei tule täna koolis. Sellel ajal oli Gregor esimest korda üksinda kodus ja ta sai sellega hakkama, ei teinud ühtegi pahandust. Koolis juurde jõudsin, kui kell kõlas, Gregori klassi uks läks lahti ja lapsed hakkasid välja tulema. Seega sain tema õpetajaga räägitud ja jäin Marleni ootama. Nende klassil võtab alla tulek tavaliselt kauem aega ja nii ka seekord (mina muretsesin, et kuidas Gregor hakkama saab). Ootan ja ootan ja ei midagi, mitte kedagi ei tule ülevalt alla. Juba üle viie minuti läinud ja ikka ei kedagi, teised vanemad ka ootavad. Ja siis kuulen tuleb nurga tagant jutuvada ja lapsed. Üks hetk leidsin laste hulgast Marleni, nemad käisid jõeääres taaskord jalutamas. Nii, et lõpuks jõudsime koju ja Gregor sai vahepeal endale teise lõbustaja Marleni näol. Nii nad, siis mõnda aega kahekesi multikaid vaatasid ja saiu sõid. Paraku ei mõjunud said Gregorile kõige paremini ja tema käis oma "toimetusi" tegemas. Marlen läks kooli tagasi ja mina keetsin Gregorile riisiputru ja peale sead ei olnud tal enam vaja käia. Ülejäänud päev möödus meil toas istudes ja oodates, et keel jõuaks lõpuks magamamineku ajani. Igatahes suutsime selle päeva üle elada.
Lapsed läksid magama ja mina istusin arvutis, kui Peeter helistas ja tahtis tuppa saada. Tal oma võtmed olemas, aga ma keeran seest poolt ukse lukku ja jätan võtme risti ette. Ma olen talle koguaeg öelnud, et andku enne teada, kui tuleb muidu keerab üks hetk ukse lahti ja ma ehmatan ennast kandiliseks. Ta ütles, et proovis keerata, aga võti käis lukus ringi ja midagi muud ei teinud. Igatahes jõudis ta Itaaliast tagasi ja homseni saab vabadust nautida ca 12 ajal peaksid nad uuele ringile minema. Reis läks hästi ja mingeid probleeme ei olnud, midagi huvitavat ka mitte.
Kuna midagi tarka polnud teha, siis mõtlesin, et teen porgandipirukat ja kaneelisaiu. Gregor arvas, et tema võiks multikaid vaadata ja nii ma talle arvuti käima paningi. Vahepeal käisin Marlenil koolis järgi ja Gregori õpetajale ütlemas, et Gregor ei tule täna koolis. Sellel ajal oli Gregor esimest korda üksinda kodus ja ta sai sellega hakkama, ei teinud ühtegi pahandust. Koolis juurde jõudsin, kui kell kõlas, Gregori klassi uks läks lahti ja lapsed hakkasid välja tulema. Seega sain tema õpetajaga räägitud ja jäin Marleni ootama. Nende klassil võtab alla tulek tavaliselt kauem aega ja nii ka seekord (mina muretsesin, et kuidas Gregor hakkama saab). Ootan ja ootan ja ei midagi, mitte kedagi ei tule ülevalt alla. Juba üle viie minuti läinud ja ikka ei kedagi, teised vanemad ka ootavad. Ja siis kuulen tuleb nurga tagant jutuvada ja lapsed. Üks hetk leidsin laste hulgast Marleni, nemad käisid jõeääres taaskord jalutamas. Nii, et lõpuks jõudsime koju ja Gregor sai vahepeal endale teise lõbustaja Marleni näol. Nii nad, siis mõnda aega kahekesi multikaid vaatasid ja saiu sõid. Paraku ei mõjunud said Gregorile kõige paremini ja tema käis oma "toimetusi" tegemas. Marlen läks kooli tagasi ja mina keetsin Gregorile riisiputru ja peale sead ei olnud tal enam vaja käia. Ülejäänud päev möödus meil toas istudes ja oodates, et keel jõuaks lõpuks magamamineku ajani. Igatahes suutsime selle päeva üle elada.
Lapsed läksid magama ja mina istusin arvutis, kui Peeter helistas ja tahtis tuppa saada. Tal oma võtmed olemas, aga ma keeran seest poolt ukse lukku ja jätan võtme risti ette. Ma olen talle koguaeg öelnud, et andku enne teada, kui tuleb muidu keerab üks hetk ukse lahti ja ma ehmatan ennast kandiliseks. Ta ütles, et proovis keerata, aga võti käis lukus ringi ja midagi muud ei teinud. Igatahes jõudis ta Itaaliast tagasi ja homseni saab vabadust nautida ca 12 ajal peaksid nad uuele ringile minema. Reis läks hästi ja mingeid probleeme ei olnud, midagi huvitavat ka mitte.
Kommentaarid
Postita kommentaar