22.04.2013

Õhtul magama minnes olid mul külmavärinad ja läks aega enne, kui lõpuks soe hakkas. Suurema osa ööst nuuskasin nina ja siis ühel hetkel hakkas mul palav. Pistsin käe teki alt välja kontrollimaks, kas hakkab külm, ei hakanud. Nii julgesin teki pealt ära lükata ja ennast jahutada.
Pool kuus hommikul tuli esimest kord ärgata, et Peeter Itaalia poole teele saata. Tegin talle hommikusöögi ja pakisin toidukoti kokku ja saatsin tema ära. Seejärel sain veel mõnda aega voodis vedeleda, kuni taaskord tuli ärgata. Marlen sai ise voodist välja, aga Gregor teatas, et tema tahab magada ja ei lähe kooli. Natukene veenmist ja ajas temagi ennast voodist välja, otseloomulikult jõudsime kooli viimasel hetkel. Tegin nädalavahetusel plaani, et esmaspäeval, kui kõik läinud on hakkan koristama, aga mitte miski ei sundinud mind seda tegema. Tulin koolist tagasi ja vedelesin pool päeva lihtsalt voodis, kuna ma tundsin, et ei ole võimeline midagi tegema.
Kooli tagasi minnes tuli Gregor oma klassiga kuskilt teisest klassit. Gregor hoidis Melissal (tüdruk, kellele ta merekarpe viis) käest kinni, kõrval käis tüdruk, kes teda üks päev ise taga ajas. Tuli sellise väga tähtsa näoga ja vaatas ikka ühelepoole ja teiselepoole. Nagu alati ei olnud tänagi võimalik Gregori käest teada saada, kus ta käis ja mis ta tegi. Marlen selle eest käis enda ja kõrvalt klassiga jõeääres jalutamas. Sellel nädalal on neil koolis puuviljade nädal ja selle raames pidi nad käima jalutamas, suuremad lapsed paadi ja ratastega sõitmas. Me lugesime koolist kaasa antud paberit, aga me ei saanud päris täpselt aru, mida see kõik peaks tähendama. Igatahes ütles Marlen, et neil oli olnud lõbus. Direktor oli varbad vett pistnud ja öelnud, et vesi on külm
Tundus, et lapsed said aru, et ma ei tunne ennast eriti hästi ja suutsid kodus oldud ajal ennast suhteliselt hästi üleval pidida, korra kaklesid. Seejärel jõudis kätte nende lemmik aega ja sai jälle kooli tagasi minna. Marlen läks nagu ikka oma sõprade juurde ja mina jäin Gregoriga. Äkki seisis Melissa Gregori kõrval ja võttis tal käest ja enam lahti ei lasknud. Ja nii ma ta klassi saatsingi ise ühest käest hoidmas, teisest sõbranna.
Õhtul peale kooli jäi koos teiste lastega koli kõrval asuvale mängukale. Äkki tuli minu jurde üks ema ja hakkas rääkima, ütles, et tema on pärit bulgaariast. Minul heameel juba, et lõpuks ometi keegi, kes räägib vähemalt vene keelt. Paraku ei jagunud seda rõõmu kauaks, kuna ta ütles, et ta õpis koolis vene keelt, aga räägib halvasti.. Nii palju siis sellest. Igatahes sain teada, et ka tema nagu palju eelnevad on elanud siin riigis juba 13.a., tal on üks laps.
Pärast läksime ratastega sõitma ja oh seda ebaõnne Gregor suutis mingi okka rehvi sõita. Loomulikult rehv katki ja tagasi tuli ratast käe kõrval lükata, iseenesest mõistetavalt teisest linna otsast. Marlen tegi mulle teooria selgeks, kuidas saab rehvi ära parandada, ma igaks juhuks ei hakka proovima. Seega ülejäänud nädal tuleb meil ilma ratasteta hakkama saada. Istusime Marleniga surnuaia kõrval pingil ja imetlesime ümbrust, kui ta äkki küsis, et miks siin nii ilus on. Ümbrus ju oligi ilus rohelised põllud, puud ja põõsad ja mäed ja ma ei suutnudki talle midagi tarka selle peale öelda.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Puhkusele sõit.

Madrats 2.