19.04.2013
Hommikul läksime kogu perega koolis, mulle juba tundub, et kohalikud peavad mind üksik emaks. Nüüd nägid ära, et lastel ikka isa ka
olemas. Lpased koolid viidud läksime ise muid asju ajama. Kõigepealt käisime autoga pesulas, smart washis 10 minutit pesu läks 1.50 maksma. Seejärel läksime
Lleidasse Gregori rattale varuosa otsima, esimest kohta me ei suutnud ülesse leida. Seega läksime teise ja seal ei olnud, mida meil vaja. Õnneks olid seal hästi
abivalmis müüjad ja nad ütlesid, kus sab meie rattale varuosi. Aadress kirjas ja läksime kohale, "sõber" geps käskis sõita ümber maja ja siis ta ei leidnud õiget kohta
ülesse. Seega panime auto ära ja läksime ise otsima ja leidsime ülesse ka. Ja siis ilmnes, et erinevates riikides müüakse küll ühte marki rattaid, aga rattad ise on
erinevad. Seetähendas, aga seda, et meile sobivat juppi seal ei ole ja ei saa kunagi olema ka. Müüja kordas, et ta tahab rattas näha ja siis vaatab kas saab midagi
teha.. Ratast meil kaasas ei olnud ja tema poolsest remonist polnud me ammugi huvitatud. Lõpuks tegi ta meile selgeks, et kui meie olemas olevat jupi natukene
keevitada, siis saab seda edasi kasutada. Andis meile koha nime kuhu minna ja näitas suuna ka kätte. Meie suutsime alguses natuke valesti minna, aga õnneks juhatati
meid õigesse kohta. Kohale jõudes selgus, et see kelle juurde meid saadeti tegeleb radikate keevitamisega. Vaatas tema meie juppi, mõtles natukene ja tegi korda,
küsis kolm euri. Nüüd jääb ainult ratas kokku panna ja proovida, kas oli kasu.
Kuna meil on jätkuvalt vaja teist numbrit, siis otsustasime telefoni poes ära käia, läksime teise kohta, kui eelmine kord. Seal ei osatud eriti inglise keelt ja lõpuks nad
pakkusid meile hoopi smidagi muud, kui meil vaja oli. Igaks juhuks tulime me sealt ära. Tee peal vaatasime, et majade vahelt tõuseb must suitsupilv, mis lähemale
jõudes tähendas seda, et keset tänavat põles mahtuniversaali tüüpi auto. Ümber oli palju inimesi, kes filmisid telefonidega, Peeter pakkus mulle ka telefoni. Selleks
hetkes jäi meie kõrval kaubik seisma ja me ei näinud isegi, mis toimub. Seejärel saime M kokku ja rääkisin talle vahejuhtumist telefonipoes ja küsisin miks ta niimoodi
oli öelnud. Tema vastu, et ta ei ole midagi öelnud ja poes valetati mulle lihtsalt. Kuna me enam ei jõudnud poodi tagasi minna, siis leppisime kokku, et käime õhtul ära.
Läksime ja tõime lapsed koolist koju, kiire lõuna ja Peeter jõudis rattagi korda teha. Seejärel läksime välja, et proovida kas rattas ikka toimib, kõik oli hästi ja Gregor
saab nüüd jälle sõita.
Peale kooli läksime linna, mina poodi sisse ei läinud. Mõne ajapärast tulid teisd välja ja M ütles, et ta räägib ainult ühekorra. Ilmnes, et me ei saa niisama sealt firmast
teist numbrit Peetri nimele võtta. Kui võtame, siis ei saa me omavahel tasuta rääkida ja minu kaardile tuleks kuutasu juurde jne. Lahendus pidi olema, et võtame
kuskilt teisest firmast kõnekaardi ja siis nende juurde tagasi. Läksime ja tegime kaardi, viis minutit ja number oli käes. Seega tuli eelmisesse kohta tagasi minna ja
loota, et nüüd saame asjad lõpuks korda. Seda kas ka saame näeme me reaalselt alles järgmine nädal. Numbri ületoomine ühest firmast teise võtab mõned päevad
aega. Ja siis pidi nende jutu järgi saama me omavahel tasuta rääkida ja mina selle paketi, mille välja valisin. Ma juba kahtlen selles.
Õhtul tegime praadi ja kartulisalatit ja M käis meil külas, seega veetasime vaikse koduse reedeõhtu.
olemas. Lpased koolid viidud läksime ise muid asju ajama. Kõigepealt käisime autoga pesulas, smart washis 10 minutit pesu läks 1.50 maksma. Seejärel läksime
Lleidasse Gregori rattale varuosa otsima, esimest kohta me ei suutnud ülesse leida. Seega läksime teise ja seal ei olnud, mida meil vaja. Õnneks olid seal hästi
abivalmis müüjad ja nad ütlesid, kus sab meie rattale varuosi. Aadress kirjas ja läksime kohale, "sõber" geps käskis sõita ümber maja ja siis ta ei leidnud õiget kohta
ülesse. Seega panime auto ära ja läksime ise otsima ja leidsime ülesse ka. Ja siis ilmnes, et erinevates riikides müüakse küll ühte marki rattaid, aga rattad ise on
erinevad. Seetähendas, aga seda, et meile sobivat juppi seal ei ole ja ei saa kunagi olema ka. Müüja kordas, et ta tahab rattas näha ja siis vaatab kas saab midagi
teha.. Ratast meil kaasas ei olnud ja tema poolsest remonist polnud me ammugi huvitatud. Lõpuks tegi ta meile selgeks, et kui meie olemas olevat jupi natukene
keevitada, siis saab seda edasi kasutada. Andis meile koha nime kuhu minna ja näitas suuna ka kätte. Meie suutsime alguses natuke valesti minna, aga õnneks juhatati
meid õigesse kohta. Kohale jõudes selgus, et see kelle juurde meid saadeti tegeleb radikate keevitamisega. Vaatas tema meie juppi, mõtles natukene ja tegi korda,
küsis kolm euri. Nüüd jääb ainult ratas kokku panna ja proovida, kas oli kasu.
Kuna meil on jätkuvalt vaja teist numbrit, siis otsustasime telefoni poes ära käia, läksime teise kohta, kui eelmine kord. Seal ei osatud eriti inglise keelt ja lõpuks nad
pakkusid meile hoopi smidagi muud, kui meil vaja oli. Igaks juhuks tulime me sealt ära. Tee peal vaatasime, et majade vahelt tõuseb must suitsupilv, mis lähemale
jõudes tähendas seda, et keset tänavat põles mahtuniversaali tüüpi auto. Ümber oli palju inimesi, kes filmisid telefonidega, Peeter pakkus mulle ka telefoni. Selleks
hetkes jäi meie kõrval kaubik seisma ja me ei näinud isegi, mis toimub. Seejärel saime M kokku ja rääkisin talle vahejuhtumist telefonipoes ja küsisin miks ta niimoodi
oli öelnud. Tema vastu, et ta ei ole midagi öelnud ja poes valetati mulle lihtsalt. Kuna me enam ei jõudnud poodi tagasi minna, siis leppisime kokku, et käime õhtul ära.
Läksime ja tõime lapsed koolist koju, kiire lõuna ja Peeter jõudis rattagi korda teha. Seejärel läksime välja, et proovida kas rattas ikka toimib, kõik oli hästi ja Gregor
saab nüüd jälle sõita.
Peale kooli läksime linna, mina poodi sisse ei läinud. Mõne ajapärast tulid teisd välja ja M ütles, et ta räägib ainult ühekorra. Ilmnes, et me ei saa niisama sealt firmast
teist numbrit Peetri nimele võtta. Kui võtame, siis ei saa me omavahel tasuta rääkida ja minu kaardile tuleks kuutasu juurde jne. Lahendus pidi olema, et võtame
kuskilt teisest firmast kõnekaardi ja siis nende juurde tagasi. Läksime ja tegime kaardi, viis minutit ja number oli käes. Seega tuli eelmisesse kohta tagasi minna ja
loota, et nüüd saame asjad lõpuks korda. Seda kas ka saame näeme me reaalselt alles järgmine nädal. Numbri ületoomine ühest firmast teise võtab mõned päevad
aega. Ja siis pidi nende jutu järgi saama me omavahel tasuta rääkida ja mina selle paketi, mille välja valisin. Ma juba kahtlen selles.
Õhtul tegime praadi ja kartulisalatit ja M käis meil külas, seega veetasime vaikse koduse reedeõhtu.
Kommentaarid
Postita kommentaar