16.04.2013
Täna oli esimene hommik, kus lapsed ei ärganud enne kella (võib olla ei olnud ka esimene, ma ei mäleta enam). Nagu arvata oli läks meil tänu
sellele hommikul kiireks, kool jõudsime siiski õigeks ajaks. Gregori klassi juurde jõudes vaatasin, et kõigil lastel on tossud jalas ja osadel dressi seljas. Millegipärast
telkkis tunne, et neil on täna kehalisetund, mul ei ole Gregori tunniplaani. Klassini saates küsisin igaksjuhuks õpetajalt ja ilmnes, et ongi. Kogu probleem seisnes selles,
et Gregor läks kooli kalossidega. Ja nii ma koju tagasi kähku jooksin, võtsin tennised ja jooksin tagasi. Kusjuures ei ole üldse meeldiv tegevus see jooksimine hea, et
me kooli kõrval elame. Klassi minnes istus Gregor tähtsa näoga laua taga, osad lapsed koos temaga. Teised vaatasid veekanistris olevat kala, ühe lapse isa tõi täna ja
näitas juba õues kõigile. Nii jäid lapsed kooli ja mina tuline koju oma toimetusi tegema. Mingi ajapärast kuulen laste jutt tuleb, kaugelt on arusaada, et tegemist on
väiksematega. Vaatasin aknast välja ja läheb direktor koos lastega ja mulle tundus, et need on Gregori klassikaaslased. Jäi mina kohe akna peale vaatma, et kus ssiis
minu laps on. Tema tuli rivilõpus koos ühe tüdrukuga, kellega hoidsid käest kinni ja oh seda nägu, mis mehel ees oli. Ta oli üldse kõige rõõmsama näoga ja tüdruk ei
olnud see, kes teada ükspäev taga ajas. Eks nad läksid kõrval asuvasse spordihoonesse kehalise tundi pidama. Gregor oligi juba pettunud, et tema pole seal käia
saanud. Lõunapausile tulles jagasid nad võidu oma emotsioone ja ei jõudnud ära oodata, et saaks juba tagasi minna. Kuna õues oli ilus ilm, siis otsustasime minna küla
peale jalutama. Mulle tundub, et kohalikud peavad meid imelikkeks, et oleme pidevalt väljas, käime mängukatel ja jalutamas. Mida on siin toas teha? Kõik vajaliku
teen ma ära, kui lapsed koolis on ja vabal ajal oleme värske õhu käes. Gregor otsustas, et tema võtab pärast kooli merekarpe kaasa ja annab need oma tüdrukule.
Klassist tuli tüdruk enne välja ja Gregor jooksis talle järgi, tüdruk ei saanud aru, mis toimub. Gregor pani talle kaks karpi kätte, üks kukkus küll maha, tõstis Gregor
selle ülesse ja andis uuesti. Tüdruk võttis need vastu ja ei saanud aru, mis toimub ja läls ema juurde. Ma ütlesin tema emale, et see on kingitus ja, sisi oli tal heameel.
Nii, et vot selline poiss, viib nelja aastasne juba tüdrukule kingituse, huvitav mis järgmiseks tuleb. Marlen sai taarkod kodusetöö ja täna tuli teha A-tähte, selle sai ta suht kiirelt tehtud ja mina ei pidanudki tema eest ära tegema.
sellele hommikul kiireks, kool jõudsime siiski õigeks ajaks. Gregori klassi juurde jõudes vaatasin, et kõigil lastel on tossud jalas ja osadel dressi seljas. Millegipärast
telkkis tunne, et neil on täna kehalisetund, mul ei ole Gregori tunniplaani. Klassini saates küsisin igaksjuhuks õpetajalt ja ilmnes, et ongi. Kogu probleem seisnes selles,
et Gregor läks kooli kalossidega. Ja nii ma koju tagasi kähku jooksin, võtsin tennised ja jooksin tagasi. Kusjuures ei ole üldse meeldiv tegevus see jooksimine hea, et
me kooli kõrval elame. Klassi minnes istus Gregor tähtsa näoga laua taga, osad lapsed koos temaga. Teised vaatasid veekanistris olevat kala, ühe lapse isa tõi täna ja
näitas juba õues kõigile. Nii jäid lapsed kooli ja mina tuline koju oma toimetusi tegema. Mingi ajapärast kuulen laste jutt tuleb, kaugelt on arusaada, et tegemist on
väiksematega. Vaatasin aknast välja ja läheb direktor koos lastega ja mulle tundus, et need on Gregori klassikaaslased. Jäi mina kohe akna peale vaatma, et kus ssiis
minu laps on. Tema tuli rivilõpus koos ühe tüdrukuga, kellega hoidsid käest kinni ja oh seda nägu, mis mehel ees oli. Ta oli üldse kõige rõõmsama näoga ja tüdruk ei
olnud see, kes teada ükspäev taga ajas. Eks nad läksid kõrval asuvasse spordihoonesse kehalise tundi pidama. Gregor oligi juba pettunud, et tema pole seal käia
saanud. Lõunapausile tulles jagasid nad võidu oma emotsioone ja ei jõudnud ära oodata, et saaks juba tagasi minna. Kuna õues oli ilus ilm, siis otsustasime minna küla
peale jalutama. Mulle tundub, et kohalikud peavad meid imelikkeks, et oleme pidevalt väljas, käime mängukatel ja jalutamas. Mida on siin toas teha? Kõik vajaliku
teen ma ära, kui lapsed koolis on ja vabal ajal oleme värske õhu käes. Gregor otsustas, et tema võtab pärast kooli merekarpe kaasa ja annab need oma tüdrukule.
Klassist tuli tüdruk enne välja ja Gregor jooksis talle järgi, tüdruk ei saanud aru, mis toimub. Gregor pani talle kaks karpi kätte, üks kukkus küll maha, tõstis Gregor
selle ülesse ja andis uuesti. Tüdruk võttis need vastu ja ei saanud aru, mis toimub ja läls ema juurde. Ma ütlesin tema emale, et see on kingitus ja, sisi oli tal heameel.
Nii, et vot selline poiss, viib nelja aastasne juba tüdrukule kingituse, huvitav mis järgmiseks tuleb. Marlen sai taarkod kodusetöö ja täna tuli teha A-tähte, selle sai ta suht kiirelt tehtud ja mina ei pidanudki tema eest ära tegema.
Kommentaarid
Postita kommentaar