15.04.2013
Lapsed ärkasid hommikul ülesse enne õiget aega ja ootasid kooli minekut. Kuna nad ärkasid vara, siis istusid tähtsate nägudega teleka ette ja
hakkasid eile tehtud kaneelisaiu sööma. Marlen läks nagu ikka pika sammuga meie ees, kooli väravas ütles head aega ja läks oma kaaslaste juurde. Meie läksime
Gregori koos, tema kaaslaste hulgas oli tüdruk, kes teda üks päev mängukal taga ajas nii, et ikkagi oma "tüdruk". Täna oli ta viks ja viisakas ja ei teinud eriti väljagi.
Saatsin Gregori klassi ära ja tulin koduste toimingutega tegelema ja nii ma oma päeva mööda saatsingi, kui juba tuli kooli minna. Marlenil pidi täna oleme kehalise tund
ja nii nad direktori ja klassikaaslastega läksidki, mina arvasin, et jooskma. Pärast tuli välja, et nad käisid raudtee ääres olevaid puid kastmas. Mingi aeg tagasi istutasid
koolilapsed raudtee äärde puid, vaatsain kooli kodukal olid pildid üleval. Esimeste puude jaoks, mis on koolile lähemal võtsid nad koolist vee kaasa. Tuli välja, et
kaugemal on vee pudi ja siis oli direktor pannud ämbrile nööri ümber ja kõrval olevasse kanalisse visanud ja sealt vett võtnud. Hea eeskuju lastele, me oleme kogu
aeg enda omadele öelnud, et sinna veeäärde ei tohi minna ja midagi visata. :) Lastel tuli tahtmine minna autoga sõitma ja kuna meil homseks pole kooli jaoks puuvilja,
siis läksime kõrval külla. Tegime tiiru poes ja käisime mängukal, kui Peeter andis teada, et võime minna uuele telefonile järgi. Kuna selleks on vaja minna teise linna
teisele poole, siis otsustasime selle jätte õhtuks. Me ei oleks jõudnud nagunii, kuna siesta hakkas. Mina muidugi kahtlesin, et neil üldse asjad valmis on jne. Igatahes
jõudis kätte koolipäeva lõpp ja hakkasime õhtuse tipptunni ajal minema. Linnas oli nagu ikka palju autosid ja lisaks sellele oli palav, parkimiskohta ka ei olnud. Lisaks
ilmnes, et me ei saa tasulisse parkida, kuna mul pole münte, tore ju. Tiirutasime mööda tänavaid, kus saab tasuta parkida, kui mulle ühel hetkel meenus, et autol ei taha
venitkad alati töötada. Mingi probleem nendega on, Peeter ei ole veel sellega tegeleda jõudnud. Ja iseenesest mõistetavalt oli seier selle ajapeale tõusnud nö kriitilise
piirini, kohe ja kiiresti oli vaja seisma jääda. Lõpuks leidsin koha ja oh imet, auto ei mahtunud sinna, kusjuures selles ei ole neam midagi üllatavat. Egas midagi tuli
edasi otsida, lõpuks leidsin Lleida ülikooli ees koha, muidugi ma ei näinud ühtegi silti kas seal üldse võõrad parkida tohivad. Seega pole kindel kas tagasi tulles auto
alles on. Poodi jõudes sain ilusti telefoni kätte, pandi uus sim-kaart sisse ja kõik oli nagu hästi. Või ikka oli? Kõik on hästi kuniks tekivad probleemid ja ei ole ju
võimalik, et saab ilma nendeta päeva mööda saata. Telefoni läks sisse kaart selle numbriga, mille me tegime siia tulles, toodi number ühest firmast teise. Lisaks võtame
juurde teise numbri, et saaks omavahel suhelda ja seda kõike sai eelmine kord seal räägitud. Teise numbri peale teatati, et seda ei ole hetkel Peetri lepingusse pandud
ja, kui ma seda tahan tulevad uued tingimused jne. Ja üldse helistas teenindaja täna M ja too oli öelnud, et teine number ei ole hetkel üldse oluline ja sellega tegelema
teine kord. WTF, kes krt ta selline on, et otsustab meie eest asju ja üldsegi ta ju teab, et me vajame kahte numbrit. Üldiselt tema õnn oli see, et ta mu kõrval tollel
hetkel ei olnud, ma oleks ta tõenäoliselt näo-ja lõukirurgiasse saatnud. Nüüd on meil kaks telefoni ja ikka ainult üks number. Mul ei olnud seal midagi tehe, sest Peetrit
pole ja mina tema lepingule asju lisada ei saa. Ühesõnaga ei midagi head. Kuna meil midagi teha polnud, siis võtsime ette matka auto juurde tagasi ja õnneks oli auto
alles. Kuna Gregori ratas on jätkuvalt katki, siis läksin rattapoodi varuosa otsima, lootuse, et äkki leian. Leidsin müüja, kes ütles, et neil ei ole kuna neil teise margi
rattad, aga andis mingi firma nime kelle võib olla.Pean netist järgi vaatama, kus nad asuvad ja siis saab teada. Käisime veel toidupoest läbi lootusega, et ehk on sooda
taaskord müügile tulnud, aga ei ole veel. Ja kuna õhtu oli käes ja Marlenil oli vaja koolitöö ära teha, siis tulime koju. Õpetaja andis talle paberi, kus oli peal puuviljad
ja ees number, kui mitu peab ära värvima. Lisaks olid teisel lehel veel numbrid ja sai kahe sõna kirjutada. Marlen värvis ära, tegi numbrid, aga kirjutada ei tahtnud
teatas, et mina pean selle ära tegema. Lõpuks tegime koos ära, ma näitasin, kuidas käib ja ta oli ise ka rahul.
hakkasid eile tehtud kaneelisaiu sööma. Marlen läks nagu ikka pika sammuga meie ees, kooli väravas ütles head aega ja läks oma kaaslaste juurde. Meie läksime
Gregori koos, tema kaaslaste hulgas oli tüdruk, kes teda üks päev mängukal taga ajas nii, et ikkagi oma "tüdruk". Täna oli ta viks ja viisakas ja ei teinud eriti väljagi.
Saatsin Gregori klassi ära ja tulin koduste toimingutega tegelema ja nii ma oma päeva mööda saatsingi, kui juba tuli kooli minna. Marlenil pidi täna oleme kehalise tund
ja nii nad direktori ja klassikaaslastega läksidki, mina arvasin, et jooskma. Pärast tuli välja, et nad käisid raudtee ääres olevaid puid kastmas. Mingi aeg tagasi istutasid
koolilapsed raudtee äärde puid, vaatsain kooli kodukal olid pildid üleval. Esimeste puude jaoks, mis on koolile lähemal võtsid nad koolist vee kaasa. Tuli välja, et
kaugemal on vee pudi ja siis oli direktor pannud ämbrile nööri ümber ja kõrval olevasse kanalisse visanud ja sealt vett võtnud. Hea eeskuju lastele, me oleme kogu
aeg enda omadele öelnud, et sinna veeäärde ei tohi minna ja midagi visata. :) Lastel tuli tahtmine minna autoga sõitma ja kuna meil homseks pole kooli jaoks puuvilja,
siis läksime kõrval külla. Tegime tiiru poes ja käisime mängukal, kui Peeter andis teada, et võime minna uuele telefonile järgi. Kuna selleks on vaja minna teise linna
teisele poole, siis otsustasime selle jätte õhtuks. Me ei oleks jõudnud nagunii, kuna siesta hakkas. Mina muidugi kahtlesin, et neil üldse asjad valmis on jne. Igatahes
jõudis kätte koolipäeva lõpp ja hakkasime õhtuse tipptunni ajal minema. Linnas oli nagu ikka palju autosid ja lisaks sellele oli palav, parkimiskohta ka ei olnud. Lisaks
ilmnes, et me ei saa tasulisse parkida, kuna mul pole münte, tore ju. Tiirutasime mööda tänavaid, kus saab tasuta parkida, kui mulle ühel hetkel meenus, et autol ei taha
venitkad alati töötada. Mingi probleem nendega on, Peeter ei ole veel sellega tegeleda jõudnud. Ja iseenesest mõistetavalt oli seier selle ajapeale tõusnud nö kriitilise
piirini, kohe ja kiiresti oli vaja seisma jääda. Lõpuks leidsin koha ja oh imet, auto ei mahtunud sinna, kusjuures selles ei ole neam midagi üllatavat. Egas midagi tuli
edasi otsida, lõpuks leidsin Lleida ülikooli ees koha, muidugi ma ei näinud ühtegi silti kas seal üldse võõrad parkida tohivad. Seega pole kindel kas tagasi tulles auto
alles on. Poodi jõudes sain ilusti telefoni kätte, pandi uus sim-kaart sisse ja kõik oli nagu hästi. Või ikka oli? Kõik on hästi kuniks tekivad probleemid ja ei ole ju
võimalik, et saab ilma nendeta päeva mööda saata. Telefoni läks sisse kaart selle numbriga, mille me tegime siia tulles, toodi number ühest firmast teise. Lisaks võtame
juurde teise numbri, et saaks omavahel suhelda ja seda kõike sai eelmine kord seal räägitud. Teise numbri peale teatati, et seda ei ole hetkel Peetri lepingusse pandud
ja, kui ma seda tahan tulevad uued tingimused jne. Ja üldse helistas teenindaja täna M ja too oli öelnud, et teine number ei ole hetkel üldse oluline ja sellega tegelema
teine kord. WTF, kes krt ta selline on, et otsustab meie eest asju ja üldsegi ta ju teab, et me vajame kahte numbrit. Üldiselt tema õnn oli see, et ta mu kõrval tollel
hetkel ei olnud, ma oleks ta tõenäoliselt näo-ja lõukirurgiasse saatnud. Nüüd on meil kaks telefoni ja ikka ainult üks number. Mul ei olnud seal midagi tehe, sest Peetrit
pole ja mina tema lepingule asju lisada ei saa. Ühesõnaga ei midagi head. Kuna meil midagi teha polnud, siis võtsime ette matka auto juurde tagasi ja õnneks oli auto
alles. Kuna Gregori ratas on jätkuvalt katki, siis läksin rattapoodi varuosa otsima, lootuse, et äkki leian. Leidsin müüja, kes ütles, et neil ei ole kuna neil teise margi
rattad, aga andis mingi firma nime kelle võib olla.Pean netist järgi vaatama, kus nad asuvad ja siis saab teada. Käisime veel toidupoest läbi lootusega, et ehk on sooda
taaskord müügile tulnud, aga ei ole veel. Ja kuna õhtu oli käes ja Marlenil oli vaja koolitöö ära teha, siis tulime koju. Õpetaja andis talle paberi, kus oli peal puuviljad
ja ees number, kui mitu peab ära värvima. Lisaks olid teisel lehel veel numbrid ja sai kahe sõna kirjutada. Marlen värvis ära, tegi numbrid, aga kirjutada ei tahtnud
teatas, et mina pean selle ära tegema. Lõpuks tegime koos ära, ma näitasin, kuidas käib ja ta oli ise ka rahul.
Kommentaarid
Postita kommentaar