12.04.2013
Mõlemad läksid hommikul rõõmuga kooli, Gregor oli nõus minema, kuna homme ei pea minema. Klassi läks ta ka ilma jonnita, kuigi ma pidin
teda ukseni saatma. Üks õpetaja ütles, et ta pidi tegelikult tubli olema ja talle meeldib seal. Ta oli sellele õpetajale eile numbreid lugenud. Õpetaja arvas,e t
koolivaheajaks peaks nad juba rääkida oskama. Ma ise loodan ka, et igapäevaga, mis nad koolis käivad läheb neil kergemaks.
Lapsed koolis tulin ise koduste toimingutega tegelema, koristasin, käisin pesemas ja hakkasin nõusid pesema. Vaatasin aknast välja ja osa lapsevanemaid (pea tund)
hiljem seisid ikka veel kooli ees ja jutustasid. Mulle jääb kohati arusaamatuks, et kas neil tõesti ei ole kodus midagi teha, et nad saavad päevad läbi kooli juures
jutustada. Ma ei ole sugugi kade, et nad jutustavad, mingi ajapärast teen seda võib olla isegi. :)
Lõuna vaheajal, kui koju tulime, siis tuppa tules lapsed küsisid mis siin lõhnab. Tegin ahjupraadi ja see on meie peres toit, mis saab suhteliselt kiiresti otsa ja maitseb
kõigile. Peeter küsis ka, mis me teeme ja ütlesin tallegi, et praad ahjus. Igatahes said lapsed suhteliselt kiiresti söödud, mis on Gregori puhul pigem erand, kui reegel.
Gregoril ei ole söömisega kunagi kuhugile kiiret ja tal on vaja vahepeal mängida ja muid asju teha. Eks me oleme selles ise süüdi ja küll ta kunagi, ma veel loodan
hakkab normaalse kiirusega sööma. Kooli hommiku möödus taaskord positiivsete emotsioonidega ja peagi hakkasid nad juba küsima, et millal me tagasi läheme.
Viisin nad kooli, Gregori pidin tema soovil ukseni saatma ja tulin koju arvutist filmi vaatama. Mingi hetk tegi telefon lau peal häält arvasin, et Peeter kirjutas ja ei
hakanud kohe võtma. Telefon vait ei jäänud ja hakkas helisema, eks ole keset kõige põnevamat kohta, nagu alati. Helistas Peeter ja tahtis, et ma talle tööle järgi
läheksin. Panin filmi paremaid aegu ootama ja sõitsin kõrval külla, kus Peeter ootas. Autosse tulles ütles ta, et peab paraku kahe tunni pärast tagasi minema, krt ja
sellel nädalavahetusel ta tõenäoliselt kodus ei ole. Eks ole nädalavahetus läks aia taha enne, kui alata sai, küll me elame üle. Kunagi oli multikas, kus öeldi, et ma
saabusin äsja indiast, teie pole seal käinud. Peetri puhul saab öelda, et tema saabus pratsusmaalt, aga meie oleme seal käinud :) Tõi meil hapukoort ja heeringat. Siin
müüdav koort sünnib süüa, aga prantslaste oma on parem ja kui on võimalus sealt tuua, siis miks mitte. Õhtul lähevad nad alla lõunasse maasikaid tooma ja viivad
need prantsusmaale. Millal tagasi jõuavad, seda ei tea keegi, on reaalne oht, et nad peavad kuskil tegema vahepeal 24 h pausi. Kuna lapstel sai koolipäev läbi, siis
läksime koos neile vastu. Kohalikud vanemad näevad ka, et lastel on isa olemas :) muidu arvavad veel, et ma üksik vanem olen. Gregor jõudis enne klassist välja ja
sai Peetrile oma koolis käimisest rääkida. Marlen see eest tuli ja ei tahtnud üldse midagi rääkida, jalutas meist mööda.
Peeter ja M kohtasid prantsusmaal eestlasest rekkajuhti, kuna nemad sõidavad hispaania numbrimägiga, siis ei oska keegi neid eestlasteks pidada. Nii ka seekord. M
rääkis tüübiga hispaania keeles ja tüüp vastas inglise keeles ja hakkas neist juba eemale minema. Keeras ümber ja läks minema, selle peale ütles Peeter midagi eesti
keeles, tüüp seisatas kuulas ja hakkas edasi minema. Seejärel Peeter ütles veel midagi ja siis ta sai aru, et keegi räägibki eesti keeles. Lõpuks olid nad ca kolm tundi
juttu ajanud.
Peale Peetri tööle minekut läksime mänguväljakule ja sinna oli kogunenud selleks ajaks palju lapsi. Saime vaevalt väravast sisse, kui üksteise võidu hakati Marleni ja
Gregorit hüüdma. Kohal oli mõlema klassikaaslasi, kui ka lihtsalt teise koolikaaslasi, igatahes mängulusti jagus neil pikaks ajaks.
teda ukseni saatma. Üks õpetaja ütles, et ta pidi tegelikult tubli olema ja talle meeldib seal. Ta oli sellele õpetajale eile numbreid lugenud. Õpetaja arvas,e t
koolivaheajaks peaks nad juba rääkida oskama. Ma ise loodan ka, et igapäevaga, mis nad koolis käivad läheb neil kergemaks.
Lapsed koolis tulin ise koduste toimingutega tegelema, koristasin, käisin pesemas ja hakkasin nõusid pesema. Vaatasin aknast välja ja osa lapsevanemaid (pea tund)
hiljem seisid ikka veel kooli ees ja jutustasid. Mulle jääb kohati arusaamatuks, et kas neil tõesti ei ole kodus midagi teha, et nad saavad päevad läbi kooli juures
jutustada. Ma ei ole sugugi kade, et nad jutustavad, mingi ajapärast teen seda võib olla isegi. :)
Lõuna vaheajal, kui koju tulime, siis tuppa tules lapsed küsisid mis siin lõhnab. Tegin ahjupraadi ja see on meie peres toit, mis saab suhteliselt kiiresti otsa ja maitseb
kõigile. Peeter küsis ka, mis me teeme ja ütlesin tallegi, et praad ahjus. Igatahes said lapsed suhteliselt kiiresti söödud, mis on Gregori puhul pigem erand, kui reegel.
Gregoril ei ole söömisega kunagi kuhugile kiiret ja tal on vaja vahepeal mängida ja muid asju teha. Eks me oleme selles ise süüdi ja küll ta kunagi, ma veel loodan
hakkab normaalse kiirusega sööma. Kooli hommiku möödus taaskord positiivsete emotsioonidega ja peagi hakkasid nad juba küsima, et millal me tagasi läheme.
Viisin nad kooli, Gregori pidin tema soovil ukseni saatma ja tulin koju arvutist filmi vaatama. Mingi hetk tegi telefon lau peal häält arvasin, et Peeter kirjutas ja ei
hakanud kohe võtma. Telefon vait ei jäänud ja hakkas helisema, eks ole keset kõige põnevamat kohta, nagu alati. Helistas Peeter ja tahtis, et ma talle tööle järgi
läheksin. Panin filmi paremaid aegu ootama ja sõitsin kõrval külla, kus Peeter ootas. Autosse tulles ütles ta, et peab paraku kahe tunni pärast tagasi minema, krt ja
sellel nädalavahetusel ta tõenäoliselt kodus ei ole. Eks ole nädalavahetus läks aia taha enne, kui alata sai, küll me elame üle. Kunagi oli multikas, kus öeldi, et ma
saabusin äsja indiast, teie pole seal käinud. Peetri puhul saab öelda, et tema saabus pratsusmaalt, aga meie oleme seal käinud :) Tõi meil hapukoort ja heeringat. Siin
müüdav koort sünnib süüa, aga prantslaste oma on parem ja kui on võimalus sealt tuua, siis miks mitte. Õhtul lähevad nad alla lõunasse maasikaid tooma ja viivad
need prantsusmaale. Millal tagasi jõuavad, seda ei tea keegi, on reaalne oht, et nad peavad kuskil tegema vahepeal 24 h pausi. Kuna lapstel sai koolipäev läbi, siis
läksime koos neile vastu. Kohalikud vanemad näevad ka, et lastel on isa olemas :) muidu arvavad veel, et ma üksik vanem olen. Gregor jõudis enne klassist välja ja
sai Peetrile oma koolis käimisest rääkida. Marlen see eest tuli ja ei tahtnud üldse midagi rääkida, jalutas meist mööda.
Peeter ja M kohtasid prantsusmaal eestlasest rekkajuhti, kuna nemad sõidavad hispaania numbrimägiga, siis ei oska keegi neid eestlasteks pidada. Nii ka seekord. M
rääkis tüübiga hispaania keeles ja tüüp vastas inglise keeles ja hakkas neist juba eemale minema. Keeras ümber ja läks minema, selle peale ütles Peeter midagi eesti
keeles, tüüp seisatas kuulas ja hakkas edasi minema. Seejärel Peeter ütles veel midagi ja siis ta sai aru, et keegi räägibki eesti keeles. Lõpuks olid nad ca kolm tundi
juttu ajanud.
Peale Peetri tööle minekut läksime mänguväljakule ja sinna oli kogunenud selleks ajaks palju lapsi. Saime vaevalt väravast sisse, kui üksteise võidu hakati Marleni ja
Gregorit hüüdma. Kohal oli mõlema klassikaaslasi, kui ka lihtsalt teise koolikaaslasi, igatahes mängulusti jagus neil pikaks ajaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar