11.04.2013

Käisime hommikul kohaliku arsti juurest läbi, et vereanalüüs teha. Analüüs ei taaskord andmata, kuna vaja aeg kirja panna ja teha saaks homme
hommikul kell 7.30. No nii vara ei kavatse ma küll kuhugile minna. Seal öeldi, et Lleidas on võimalik teha päeval, aga kas peab ka aja kinni panema seda ma veel ei
tea, eks lähen uurima. Ja mis asja juures veel kõige "parem" on see, et vastused saab alles 9 päeva pärast. Mis mõttes nagu? Ma ei hakanud küsima, miks nii kaua või
mis riiki analüüsid saadetakse.
Marlen läks rõõmuga kooli ja õue peal teised lapsed juba hüüdsid teda ja läks nendega koos. Gregor seevastu keeldus taaskord minemast ja me rääkisime ja
rääkisime. Isegi direktor käis ja püüdis aidata, aga ei midagi. Lõpuks tuli sekretär ja sai aru, et meil probleem ja aitas selle lahendada. Mina püüdsin Gregorit veenda,
et ta peab minema klassi, aga ust lahti ei teinud. Sekretär tuli, koputas ja tegi ukse lahti ja õpetaja tuli ise Gregori juurde. Võttis jonniva Gregori käest kinni ja viisi ta
klassi. Sekretär rahustas ja ütles, et see ongi alguses normaalne ja tuleb vastupidada. Pärast järgi minnes ütles Gregori õpetaja, et kohe rahunes maha ja kõik oli hästi,
näitas veel Gregori tehtud pilte. Marleni klass käis täna hambaarsti juures, ma ei saanudki täpselt aru, mis neile seal tehti. Igatahes ütles Marlen, et suu topiti
hambapastat täis ja pärast ei tohtinud juua. Õpetaja käest unustasin küsimata, kuna ta ültes, et pärast on kehalise tund ja vaja dressid selga panna. Lubas mulle pärast
anda nö tunniplaani, et teaksin millal mida vaja on.
Veetsin siis täna teise hommiku ilma lasteta ja sellega võib isegi ära harjuda. :) Kuigi jah, ega minu tegevused sellest ei sõltu kas nad on kodus või mitte. Nii, et kui
tagasi tulin hakkasin nagu ikka hommikul koristama. Ainuke erinevus oli selles, et keegi ei jooksnud mul jalus ja sain omas tempos teha. Lisaks sorteerisin nende
mänguasjad erinevatesse kastidesse, et neil endal oleks lihtsam koristada. Nii saab igaüks ise oma asjade eest vastutada ja ei ole seda, et mina panin nii palju asju juba
kasti ära. Tegin neile selgeks, et oma asjad tuleb ise ära panna ja mis vedelema jäävad lähevad prügikasti.
Koolis tagasi minnes olin valmis Gregori järjekordseks vingumiseks, millega ta püüdis algus teha juba minnes. Hoovi peale jõudes õnnestus mul temaga juttu ajada ja
ta näitas mulle oma klassilapsi. Üks tüdruk tuli ja seisis tema juurde ja ma ütlesin, et võta türdukul käest kinni ja minge koos klassi. Sellepeal sain vastuseks, et ei saa
ju minna, uks on alles kinni. Natuke hiljem tuli õpetaja, lapsed seisid ritta ja Gregor palus, et ma oleksin tema kõrval. Seda ma ka tegin, mingi hetk kogunesid teised
tema ümber ja siis läks ta koos teistega klassi. Ja ei mingit jonni. :)
Kuna mul on viimane aken pesemata, siis otsustasin selle ära pesta, tegemist on toa aknaga. Aken liigub nö siini peal, et ühe teed lahti ja lükkad teise taha. Nii ma siis
ka tegin ja sain ühe poole aknast puhtaks teha ja püüdsin teise poolega sama teha. Ja alles siis avastasin, et teist poolt ei saagi pesta, kuna läheb teise klaasi taha. Mis
mul muud üle jäi, kui jätsin akna nii palju lahti, et käsi välja mahtus ja pesin nii palju, kui sain puhtaks. Osa aknast jäigi mustaks, sest ma ei maha mitte mingi valemiga
sinna vahele.
Peale kooli läksime linna lootuses, et telefonifirma on jõudnud asjad valmis teha. Selleks, et sinna kohale jõuda tuli kõigepealt otsida koht, kuhu auto parkida, lõpuks
leidsin tasulises alas koha. Ja tänu abivalmile inimesele sain parkimispileti ka ostetud, ma pole siin enne pidanud ostma. Vahtisin automaati nagu vasikas uut
laudaväravat, seal oli kui ma nüüd ei eksi kuus nuppu kuhu sai vajutada. Poodi jõudes ilmnes, et tuli ilma asjata kuna firma peakontor ei ole meie asju veel "jõudnud,
suvatsenud", mis iganes sõnakasutada valmis teinud. Oleks ma seda teadnud ma poleks hakanud linna üldse sõitmagi. Eellmine kord, kui linnas käisime nägid lapsed
seal kõrval mänguväljakut ja me lubasim,e t kui aega on lähme sinna. Kuna kiiret ei olnud kuhugile, ilm oli soe, päike paistis (ise mina olin väljas särgi väel), siis
läksime mängiukale. Mängukas ei olnud suurem asi, aga vahelduse mõttes sobis. Samas ilmnes, et tegemist on päris suure pargiga, kus oli õhtusel ajal palju rahvast.
Kes oli lapsega, kes nautis niisama ilma ja kes tegi sporti. Park asub jõekaldal ja seal oli ka hästi palju erinevaid puid ja põõsaid, mis õitsesid, ilus koht ühesõnaga.
Marlenil oli täna esimene kehalise kasvatuse tund koolis, koolimajas endas võimalt ei ole. Vahetult pärast seda kui olin nad kooli viinud kuulsin laste juttu (aken oli
lahti) ja vaatasin, et direktor läheb kuhugile lastega. Ja hetk hiljem vaatan, et üks lastest on minu enda oma. Meie majast natuke edasi asub kohalik spordihoone ja
seal nad tunnis käsidki. Olid jooksnud, mänginud ja teinud lollusi, lava peal peitust mänginud ja üldse oli neil lõbus olnud.
Kooli järgi minnes nägin, kuidas Gregori klass tuli õlevalt alla ja Gregor, koos ühe poisiga hoidsid õpetaja käest kinni. Kusjuures Gregoril oli väga õnnelik nägu ees, ju
talle ikka meeldib koolis, aga ta ei taha sinna alati minna. Igatahes, kui Gregor klassist välja tuli ja ma teda lähemalt nägin ilmnes, et tal on põsepeal huulepulga
jäljed??? Vot sulle koolislast, ise ta midagi tarka selle peale öelda ei osanud, kui et keegi tegi. Hetk hiljem tulid kaks tüdrukt tema klassist ja neil oli huuled värvitud,
kaasaarvatud pool nägu. Tegemist on nelja aastaste lastega, aga kõige tähtsam on see, et neil on tore. Küsisin nende käest, kas neil klassis mustanahalisi lapsi ka on.
Ja selle peale Marlen ütles, et üks üleküpsenud natuke pruunim, sile on, selle peale ei oskagi midgai öelda.