10.04.2013
Gregori nohu ei ole õnneks kõige hullem, natuke löristab ja kõik. Seega lähevad nad täna hommikul elu esimest korda kooli. Millegipärast
arvasid nad, et hommikul enne kella kaheksat ärgata on sobilik, kuigi kool algeb kell üheksa. Mis siis ikka tuli isegi ülesse tõusta ja hakata hommikuste toimingutega
peale. Lastel kõhutäis sööta, riidesse panna ja kooli minna, kool asub kohe maja kõrval seegha minek ei võta kaua aega. Marlen läks kohe ise oma klassikaaslaste
juurde ja mina jäin koos Gregoriga. Siin kogunevad lapsed hoovi peal ja kõik koos lähevad klassidesse. Paraku ma kahte last korraga ei saanud saata ja nii pidigi
Marlen üksi minema. Saatsin Gregori ära ja tuli tulema, ise muretsesin, et kuidas nad küll hakkama saavad ja äkki helistatakse koolis, et viige nad minema. Üldse oli
nii harjumata olla, kui nad kõrval ei olnud, keegi ei seletanud ja kisa polnud. Käisin meie eelmises külas Marleni nuku kohta rääkimas ja sain suht negatiivse suhtumise
osaliseks, et ise olete süüdi ja mida te umbes tahate. Küsisin majaomaniku meili ja kirjutan talle. Pärast käsisin veel linnavalitsuses ja sain kätte paberid, et oleme
Termensi linna sisseregistreeritud. Ja oligi aeg nii kaugel, et kooli lastele järgi minna, õnneks ma lugeda ei oska ja seega läksin kohale pool tundi varem. Vaatasin, et
ühtegi lapsevanemat ei tule ja ei tule ja lapsi ka ei laste välja. Seejärel sain oma veast aru, mis teha esimesel päeval ikka juhtub. Lõpuks sai kool läbi ja lapsed tulid ja
hakkasid oma muljeid jagama. Mõlemad olid rahul, lapsed pidid olema sõbralikud ja õpetajad abivalmid. Ja neile väga meeldis ja ootavad, et saaks õhtul uuesti
minna, siin on kool 9-12.30 ja 15-16.30. Marleni õpetaja kiitis teda, et oskab hästi hispaania keeles numbreid. Liskas olid nad käinud õues mängimas, Gregor ütles,
et keegi viskas talle liiva krae vahele, lisaks oli tal liiva ka pükstes. Midagi negatiivset nad ei osanud öelda, õnneks.
Peale kooli käisime kõrval linnas ja viisime sissekirjutuse paberid ära. Lisaks käisime veel arsti juurest läbi, kuna tahtsin lasta vereanalüüsi teha. No ja loomulikult ei
võtnud ma kõike vajalikke pabereid minnes kaasa. Krt mul on terve suur mapp juba pabereid ja, kui ma midagi maha unustan, siis ei ole see veel minu meelest
maailma lõpp. Nende jaoks on, maha jäid laste vaktsineerimise raamatud, ei midagi olulist seega. Ah jah vereanalüüs, lihtsam on valgesse majja minna. Selleks, et
analüüs teha on vaja panna regsitratuuri aeg kinni, aeg antakse hommikul 8.15 ja kõik. Kuna mulle nii varajane aeg ei sobinud, siis öeldi, et saame oma külas ka teha.
Homme hommikul lähen ja uurin kuidas seal asjad käivad.
Peale seda tuli minna kooli tagasi, Marlen pani pika sammuga oma klassikaaslaste poole ja temaga ei olnud mingit muret. Gregori viisin ise klassi juurde ja, kui õpetaja
tuli ja ukse lahti tegi, siis tema lihtsalt keeldus minemast. Seisis ja jonnis, krokodilli pisarad mööda nägu jooksmas. Rääkisin temaga ja proovisin veenda minema, tema
keeldus ja kõik. Õpetajad tuli ja kutsusid teda kaasa ja lapsed ka, ei midagi. Lõpuks võeti lihtsalt käest kinni ja viidi jonni saatel klassi. Seal rahunes maha ja rohkem
probleeme ei olnud. Koolist tulles olid mõlemad rahul ja läksime kõrval olevale mängukale, kuhu kogunesid ka teised lapsed. Ja nii nad said veel oma klassi ja teise
lastega mängida. Vanemad küsisid oma laste käest meie laste kohta ja said nende nimed juba selgeks. Me oleme ju uued ja eks nad tahaks kõik meiega suhelda ja
uurida meie kohta. Õhtul lapsi koolis juures oodates tabasin ennast mõtlemast, et alles me vaatasime, kuidas vanemad ootavad koolitundide lõppu. Ja nüüd seisan ise
ja ootan koos nendega. Lugesin täna delfist, et hispaanalsed käisid eesti koolidega tutvumas ja kiitsid eesti koole, samas tegid enda omasid maha. Minu meelest on
siinsed koolid kohati paremad, kui eesti omad. Lapsed lähevad siin kooli kella 9, mis on täitsa heaaeg minemiseks. Artiklis võrreldi siinseid koole vanglaga, minule
isiklikult meeldib, et koolil on aed ümber ja lapsed ei saa omapäi kuhugile jalutama minna. Ja samas ei saa keegi võõras neid endaga kaasa meelitada. bkoguda.Ja
vahepealne paus päeval, anna võimaluse lapsel natukene puhata ja jõudu Meie küla kool on uus ehitis ja klassiruumid on korralikud. Eriti lahe on see, et direktor
võtab igapäev lapsed ratastega ja käivad sõitmas.
arvasid nad, et hommikul enne kella kaheksat ärgata on sobilik, kuigi kool algeb kell üheksa. Mis siis ikka tuli isegi ülesse tõusta ja hakata hommikuste toimingutega
peale. Lastel kõhutäis sööta, riidesse panna ja kooli minna, kool asub kohe maja kõrval seegha minek ei võta kaua aega. Marlen läks kohe ise oma klassikaaslaste
juurde ja mina jäin koos Gregoriga. Siin kogunevad lapsed hoovi peal ja kõik koos lähevad klassidesse. Paraku ma kahte last korraga ei saanud saata ja nii pidigi
Marlen üksi minema. Saatsin Gregori ära ja tuli tulema, ise muretsesin, et kuidas nad küll hakkama saavad ja äkki helistatakse koolis, et viige nad minema. Üldse oli
nii harjumata olla, kui nad kõrval ei olnud, keegi ei seletanud ja kisa polnud. Käisin meie eelmises külas Marleni nuku kohta rääkimas ja sain suht negatiivse suhtumise
osaliseks, et ise olete süüdi ja mida te umbes tahate. Küsisin majaomaniku meili ja kirjutan talle. Pärast käsisin veel linnavalitsuses ja sain kätte paberid, et oleme
Termensi linna sisseregistreeritud. Ja oligi aeg nii kaugel, et kooli lastele järgi minna, õnneks ma lugeda ei oska ja seega läksin kohale pool tundi varem. Vaatasin, et
ühtegi lapsevanemat ei tule ja ei tule ja lapsi ka ei laste välja. Seejärel sain oma veast aru, mis teha esimesel päeval ikka juhtub. Lõpuks sai kool läbi ja lapsed tulid ja
hakkasid oma muljeid jagama. Mõlemad olid rahul, lapsed pidid olema sõbralikud ja õpetajad abivalmid. Ja neile väga meeldis ja ootavad, et saaks õhtul uuesti
minna, siin on kool 9-12.30 ja 15-16.30. Marleni õpetaja kiitis teda, et oskab hästi hispaania keeles numbreid. Liskas olid nad käinud õues mängimas, Gregor ütles,
et keegi viskas talle liiva krae vahele, lisaks oli tal liiva ka pükstes. Midagi negatiivset nad ei osanud öelda, õnneks.
Peale kooli käisime kõrval linnas ja viisime sissekirjutuse paberid ära. Lisaks käisime veel arsti juurest läbi, kuna tahtsin lasta vereanalüüsi teha. No ja loomulikult ei
võtnud ma kõike vajalikke pabereid minnes kaasa. Krt mul on terve suur mapp juba pabereid ja, kui ma midagi maha unustan, siis ei ole see veel minu meelest
maailma lõpp. Nende jaoks on, maha jäid laste vaktsineerimise raamatud, ei midagi olulist seega. Ah jah vereanalüüs, lihtsam on valgesse majja minna. Selleks, et
analüüs teha on vaja panna regsitratuuri aeg kinni, aeg antakse hommikul 8.15 ja kõik. Kuna mulle nii varajane aeg ei sobinud, siis öeldi, et saame oma külas ka teha.
Homme hommikul lähen ja uurin kuidas seal asjad käivad.
Peale seda tuli minna kooli tagasi, Marlen pani pika sammuga oma klassikaaslaste poole ja temaga ei olnud mingit muret. Gregori viisin ise klassi juurde ja, kui õpetaja
tuli ja ukse lahti tegi, siis tema lihtsalt keeldus minemast. Seisis ja jonnis, krokodilli pisarad mööda nägu jooksmas. Rääkisin temaga ja proovisin veenda minema, tema
keeldus ja kõik. Õpetajad tuli ja kutsusid teda kaasa ja lapsed ka, ei midagi. Lõpuks võeti lihtsalt käest kinni ja viidi jonni saatel klassi. Seal rahunes maha ja rohkem
probleeme ei olnud. Koolist tulles olid mõlemad rahul ja läksime kõrval olevale mängukale, kuhu kogunesid ka teised lapsed. Ja nii nad said veel oma klassi ja teise
lastega mängida. Vanemad küsisid oma laste käest meie laste kohta ja said nende nimed juba selgeks. Me oleme ju uued ja eks nad tahaks kõik meiega suhelda ja
uurida meie kohta. Õhtul lapsi koolis juures oodates tabasin ennast mõtlemast, et alles me vaatasime, kuidas vanemad ootavad koolitundide lõppu. Ja nüüd seisan ise
ja ootan koos nendega. Lugesin täna delfist, et hispaanalsed käisid eesti koolidega tutvumas ja kiitsid eesti koole, samas tegid enda omasid maha. Minu meelest on
siinsed koolid kohati paremad, kui eesti omad. Lapsed lähevad siin kooli kella 9, mis on täitsa heaaeg minemiseks. Artiklis võrreldi siinseid koole vanglaga, minule
isiklikult meeldib, et koolil on aed ümber ja lapsed ei saa omapäi kuhugile jalutama minna. Ja samas ei saa keegi võõras neid endaga kaasa meelitada. bkoguda.Ja
vahepealne paus päeval, anna võimaluse lapsel natukene puhata ja jõudu Meie küla kool on uus ehitis ja klassiruumid on korralikud. Eriti lahe on see, et direktor
võtab igapäev lapsed ratastega ja käivad sõitmas.
Kommentaarid
Postita kommentaar