08.04.2013

Kuna me ei tea täpselt, mis kell Peeter täna ära läheb, siis hakkasime hommikul kiiresti vajalikke asju korda ajama. Kõige pealt käisime korteri
omaniku töö juures ja saime üürilepingu kätte. Samuti andsime talle maja välisukse võtme, mida ta tahtis. Seejärel suundusime vanasse linna nukule järgi, reede õhtul
helistati ja öeldi, et nuku on tagasi. Ma ei viitsinud reedel enam sõitma hakata ja nii läksimegi täna. Nuku sain kätte ainult, et riided olid vahepeal seljast kaduma läinud.
Ütlesin seda ja lubati riided tagasi hankida. Samuti ütlesin, et silmad on katki tehtud, aga lootsin et need saab korda teha. Selle peal, kui ma küsin, et mida varas ütles,
et miks ta ära võttis ei saanud ma mingit vastust. Hea, et nukugi tagasi saime. Seejärel läksime panka, et raamata tagasi saada. Läksime kõigepealt sinna kontorisse,
kus me temast ilma jäi. Seal oli paraku pikk järjekord ja me polnud kindlad, kas seal keegi inglise keelt üldse räägib. Ja otsustasime minna sinna kontorisse, kus me
esimene kord käisime, sest seal on töötaja kes räägib inglise keelt. Kohale jõudes ilmnes, et seal on ka järjekord, esmaspäeva hommik ja kogu linna pangas. Võtsime
siis järjekorda ja jäime oma korda ootama. Kuna rahvast oli alguses palju ja neid tuli juurde, siis mingi hetk ei saanud me enam aru, kelle järgi me peaks olema.
Igatahes üks hetk trügis üks tädike, kes tuli peale meid leti äärde. Sellega ei olnud üks kõrval seisev tädi ja mina ka mitte nõus, nii trügija lõpuks aru sai, et meie oleme
enne. Ennäe imet oligi meie kord. Tuli välja, et automaat pidigi vahel lihtsalt raamatu ära võtma, miks seda me teada ei saanudki. Selle eest saime uues raamatu ja
Peeter arvas välja tulles, et peaks proovima. Mina ei jaganud tema ideed ja me ei hakanud igaksjuhuks uuesti proovima, homme ka vaja midagi teha. Seejärel läksime
poodi ja ostsime endale tolmuimeja, edasipid saab koristamine lihtsam ja effektiivsem olema. Vahepeal jõudis M helistada ja leppisime kokku, et lähme käime mine
linnavalitsuse ära. Meil vaja sissekirjutus siia ära teha, selle kohta tõend saada ja kooli kohta uurida. Sissekirjutuse jaoks võeti meie üüri leping ja tehti sellest koopia,
lisaks kõikidest passidest. Lisaks saime teada, et kohalikus koolis on kohti ja me peame minema direktori koolis rääkima. Kuna oli siesta aeg, siis M arvas, et meil ei
ole mõtet sinna hetkel minna. Mina, kui kohalik olen tähelepannud, et osad lapsed on koolis ka siesta aejal ja tegin ettepaneku sealt ikkagi läbi minna, et äkki on
direktor majas. Oh seda imet mul oligi õigus, direktor oli kohal ja seletas ära, mis pabereid on vaja, et lapsed kirja panna. Homme on sekretär tööl ja siis viime
olemas olevad paberid ära. Osa pabereid on meil hetkel puudu ja need saame viia hiljem järgi, ei pidavat probleemi olema. Samuti on tore see, et nad pidid rääkima
inglise keelt ja nii on mul lootust nendega ise suheldud saada. Koolitöötajad tundusid olevat kõik lahked ja abivalmid, vähemalt nad kõik seletasid midagi M´le.
Ainuke asi mida nad ütlesid, et meie lapsed on selles suhtes ebaviiskad, et nad ei öelnud tere. Pigem oli nende puhul tegemist sellega, et nad on võõras kohas
tagasihoidlikud ja ei ütle igaühele tere. Me oleme neile selgeks teinud, et iga võõraga ei tohi rääkida.
Koolist ära tulles ilmnes, et Peeter ei peagi täna tööle minema ja selle peal läksime Lleidasse. Viimase kolimisega läks meil juukselõikus masin katki ja nüüd on uut
vaja. Ma pakisin viimasel kolimise ajal juukselõikus masin ühte kotti sampoonide ja dussigeelidega. Ja oh imet laste sampooni pudel lasi läbi ja juukselõiks masina
pistikust jooksis seda välja. Peeter võttis lahti ja tegi puhtaks, aga lõpuks ta ikkagi tööle ei hakanud. Seega läksime linna uut ostma ja selle me ka saime, saab oma
juuksuri töökoja avada. Ühel hetkel jõudis M ka poodi ja nii me sel juttu ajasime, kuni ta ühel hetkel kastide otsa toetas ja need lendasid ümber. Tema õnneks oli
tegemist juhtmetega nii, et materiaalset kahju ei pidanud keegi kannatama.
Kuna meil on jätkuvalt ainult üks kohalik number, siis otsustasime minna ja teha teine number. Nii oleks meil Peetriga võimalus suhelda, kui ta on tööl, hetkel kasutame
eesti numbrit. Jõudsime õigesse kohta ja lõpuks sai teenindaja ka aega meie tegeleda. Leidsime pika otsimise peale sobivad paketid ja siis oli aeg vaadata juurde
telefon. Need mida me ise tahtsime neid oleks meie paketiga küll saanud, aga oleks tulnud kõvasti juurde maksta. Lõpuks näidati meile, mida mei paketiga saab valida
ja võtsime nagu tavaks juba saanud on samsungi. Sellega vähemalt oleme harjunud ja oskame niivõrd- kuivõrd ümber käia. Siis hakkas teenindaja vormistama
pabereid ja nagu ikka ei läinud asjad lihtsalt. Ilmnes, et kuna me oleme alles lühikest aega siin riigis viibinud, siis peame maksma tagatisraha, mis 4 kuu pärast tagasi
kantakse. Paraku ei sobinud neile kaardiga maksmine vaid tahtsid pangas maksmist, sobis ka pangaülekanne. Kuna pangad on siin avatud kella kaheni päeval, siis see
võimalus langes kohe ära. Niisama ülekannet ei saanud ka teha, sest meil pole kohaliku arve peal raha. Seega võtsime kaasa paberi kus oli kirjas, kuhu peame
ülekande tegema ja tulime ära. Kusjuures me veetsime seal poes ca tund aega. Kuna me parkimise autod tasulisse parklasse ja enne ära tulekut hakkas aeg otsa
saama, siis Peeter ja Gregor läksid autode poole. Peeter jõudis kohale loetud hetked enne aja lõppu ja juba ootas parkimiskontrolör teisel pool teed ja vaatas kella,
et trahve vormistama hakata. Peeter pani Gregori meie autosse ja tormas automaatist pileteid hankima. Kontrolör nägi, et meile ei saa trahvi teha, kuna laps pandi
autosse ja isa läks piletit võtma. Selle peale hakkas ta minema M auto poole, et kui ühele ei saa teha, siis teisele saab ikka. Peeter jõudis enne teda auto juurde ja pani
uue kviitungi akna peale. Nii, et kontrolör jäi seekord pikaninaga.
Õhtul saime teada, et Peeter ei lähe enne kella 10 hommikul kuhugile, aga siis on minek.