01.04.2013

Hommikul ärgates ja kella vaadates avastain, et kell on 11 ja me kõik veel magame. Peagi ärkasid
lapsed ja hakkasime asju kappidesse panema. Kuna mulle lastetoas olev riidekapp ei meeldinud, siis lohistasin selle
arvutituppa, siin rohkem ruumi. Seejärel tegime tiiru linna peal ja ilmnes, et me ei elagi nii väikses kohas, kui ma alguses
arvasin. Seda ma ei tea, kui palju siin inimesi elab, aga ma arvan, et piisavlt palju.
Tuppa tagasi tulles oli mul vaja nagu ikka toimetama hakata. Juba eile mõtlesin, et peaks laste ja endi magamistoad ära
vahetama. Aga siis oli kell palju ja mõtlesin, et teeme seda kui Peeter koju tuleb. Nii kaua ma oodata ei viitsi ja seega
tõstsin voodid ise ümber ja tulemus jäi minumeelest parem. Ja pealegi oleks Peeter hakkanud kõige pealt mulle rääkima,
et kas kas seda ümber tõstmist on ikka vaja, miks, jne. Tal oleks piisavlt palju küsimusi enne tegemist olnud, seega tegin
ise ära.
Käisime veel õues rullikute ja rattaga sõitmas ja nii see päev pikapeale läbisaama hakkaski. Õhtul tahtsin lapsed dussi alla
panna, kui tegin avastuse, et kraanist utleb liiga jahe vesi. Mõtlesin, et äkki on keegi boileri seinast välja tõmmanud ja
läksin vaatama. Juhe oli seinas, aga seier oli liiga madalal. Eelmine päev korteriomanik keeras omaarust boileri kuumema
peale, aga liiga vähe keeras. Seega pesama täna ei saa, rääkimata sellest, et radikad on ka külmad, kuna ma ei oska neid
tööle panna. Täitsa tore elu. Igal radikal on peal displei, kus saab panna paika kellaaeja ja temperatuuri. Minu
korraldusetele need igatahes ei allu ja seega täna me elektrit ei raiska. Homme toon haagisest puhuri ära ja siis on
magaminnes natukee soojem.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave