Hispaania 2013

Seekord ei ole lastele kella keeramine üldse hästi mõjunud, nimelt ärkasid nad ülesse 7.30. See teeb tund aega varem, kui tavaliselt ja ei ole üldse meeldiv. Nad panid om toa ukse kinni ja mängisid vaikselt ja ma ei hakanud neid voodisse tagasi saatma. Mingi ajapärast tõusin isegi ülesse ja hakkasin neile hommikusööki tegema. Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et sain nad kooli ära viia. Andsin mõlemale sokolaadi kaasa, et saavad klassikaaslastele pakkuda. Marlen läks oma sõprade juurde ja mina jäin Gregoriga. Enne, kui Gregor jõudis klassini tulid tema sõbrad talle jooksuga vastu ja hakkasid kõik midagi seletama. Gregori sõbranna võttis tal käest kinni ja viis ta lilli vaatama, mis olid vahepeal istutatud. Õpetaja jõudis enne klassi juurde, kui nemad lillede juurest tagasi. Sõbranna hoidis Gregoril käest kinni, kuni nad uksest sisse läksid, mis edasi sai ma ei näinud. Mina läksin koju ja tegin Peetrile selgeks, et me peame hakkama koristama. Peeter ei tahtnud algusest sellest kuuldagi, ag...

Selleks, et hommikul ei tekiks kellaajaga probleeme keerasin kella enne magaminekut ühe tunni võrra tagasi. Hommikul ärkasin, kui Gregor tuli ja küsis kas võib ärgata. Nagu ikka vaatasin selle peale kella ja ütlesin, et ei tohi ja tuleb edasi magada. Lapsed ei olnud kumbki magamisest huvitatud ja mulle hakkas asi kahtlane tunduma. Vaatasin telefonide kellaaegu ja igalpool näitas erinevat aega. Seejärel mõtlesin, et lähen kööki ja vaatan palju seina kell näitab ja sain teada, et lapsed võivad ärgata. Igatahes tekitas segadust see, et ma keerasin ise kella ja automaatselt keerati teistkorda.  Seega näitas minu telefoni kell hommikul väga valet aega. Üldse ma ei saa aru, milleks peab kella keerama, mulle isiklikult see ei meeldi ja segadust jagub pikaks ajaks. Kuna täna on pühapäev, siis eeldab see turule minekut ja sinna me ka läksime. Lootsin, et vahepealsete nädalate jooksul on mandariinid magusaks läinud, aga paraku ei olnud. Maitse oli juba tunduvalt parem ja loodetavasti ei lähe ma...

Hommikul helistas Peetrile ülemus ja küsis kas ta on juba kodus tagasi. Korraldust tööle minna veel ei tulnud ja seega jääme ootama, mis saab. Voodist välja tulles ilmnes, et kõik kohad on jätkuvalt asju täis ja tuleb hakata neid ära panema. Ja see ei ole üldse kerge tegevus, aga küll me saame sellega pika peale hakkama. Mitu tundi hiljem olid osad asjad endale koha leidnud ja me otsustasime vahelduse mõttes õue minna. Termomeeter näitas 23,8 kraadi ja me ei osanud midagi selga panna. Viimased nädlad on tulnud paksemad riided panna ja tänane soe ilm oli harjumatu. Igatahes saime riidesse ja õue, kus oli soe ja päike paistis. Tegime küla peal tiiru ja kuidagi imelik oli, nagu oleks siin olnud ja nagu ei oleks. Üldse on kuidagi imelik ja võõrastunne ja see tunne on meil Peetriga mõlemal. Ei oska öelda, millest see tekkis või miks, aga loodetavasti läheb peagi üle. Tuppa tagasi minnes panime viimased asjad ära, koristasime, sõime lõunat ja läksime uuesti välja.Enne õue minekut nägin aknas...

Kuna me ei läinud jätkuvalt tasulisele kiirteele, siis seisime ühtäkki tankimis probleemi ees. Meie tee viisi meid läbi erinevate väikeste külade, kus ei olnud kedagi näha. Samuti olid kõik tanklad kinni ja see ei teinud just eriti rõõmsaks. Lõpuks õnnestus meil leida automaat tankla ja saime ära tangitud. Paraku ei leidnud me kohta, kust saaks kohvi osta. Päeval vaatasime poes, et peaks energiajoogi ostma, et äkki aitab und peletada. Peeter jäi magama ja mina sõitsin nagu ikka pimedas ja lisaks oli veel udu. Ühel hetkel ei saanud ma aru, kuhu pean keerama ja mulle tundus, et ma pean tagasi pöörde tegema. Peeter vaatas selle peale samuti gepsu ja arvas, et kõik on õige ja ma sõitsin edasi. Mõned kilomeetrid eemal sain ma aru, et ma sõitsin ikkagi valesti, kuna sattusin kitsastele külavahe teedel. Ja, siis ma sain aru ka põhjusest, miks ma ei pannud oma eksimust tähele. Vana geps, mida me kasutasime teatas iga valesti sõidu korral ümber arvestamine, uus selle eest teeb seda vaikselt. Se...

Vahetasime mõned korrad Peetriga öösel kohti, aga millegipärast sõitsin mina pikemalt. Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, et väljas pime on hakkas kirsina tordil vihma sadama. Mina, kes ma ei taha pimedas sõita sain sõita pimedas vihmaga ja lisaks olid sellel hetkel Poolad külad üksteise järgi. Ja, mis oleks Poola ilma teetöödeta ja neid oli samuti piisavalt. Kõige rohkem häirisid mind külade vahel sõites ohutus saared, millest tuleb jõnksuga mööda sõita. Lõpuks jõudsin kiirteele ja seal oli juba tunduvalt parem sõita, kuni ühel hetkel keerasin parkalsse, sest uni tuli peale. Peeter ärkas sellepeale ülesse, vahetasime kohad ja sõit jätkus. Mingi aeg ärkasin ja Peeter ütles, et me peaks sööma enne, kui piiri ületame. Selleks ajaks oli kell kuskil 6 hommikul ja lapsed magasid. Seega sõitsime järgmisesse parklasse ja jäime lihtsalt magama. Mina ärkasin selle peale, et lapsed olid üleval ja kolistasid oma mänguasjadega. Peagi ärkas Peeter ja seejärel käisime söömas ja tankimas ja sõit ...

Nagu ikka oleks tahtnud hommikul kauem magada, aga Gregor ärkas ülesse ja mina tema järel. Viimane hommikusöök Peetri vanematega ja tuligi viimased asjad kokku panna. Kõige raskem oli hüvastijätt, sest pisar tuli vägisi silma. Üldse on lahkumine seekord tunduvalt raskem, kui oli esimene kord. Ma jõudsin isegi mõelda, et milleks on meil vaja ära minna. Kuna valikut ei ole ja seal ootab Peetrit töö, lapsi kool ja kodu, siis ei ole meil valikut ja tuleb minna. Tuju läks paremaks pärast seda, kui vaatasin, et kodus suvi kestab ja sooja lubatakse 27 kraadi. Käisime veel Pärnus poest läbi ja seejärel algas sõit juba piiri poole. Enne piiri ületamist sai veel viimased telefonikõned tehtud ja peagi jäi eesti selleks korraks selja taha. Edasi järgnes pikk ja igav sõit, vahepeal käisime tanklast kohvi ostmas. Ja nagu meil on juba kombeks saanud, siis minu sõidukord tuleb pimedas, kusjuures mulle ei meeldi üldse pimedas sõita. Peeter magas vahepeal kõrval istmel ja Gregor jäi üldse varakult magam...

Peeter vahetas hommikul autol õli ja õhufiltri ära. Mina tõstsin nii kaua asjad autost välja, et nad paremini tagasi laduda. Peale esimese kasti tagasi panemist ütlesin ma, et asjad ei mahu tagasi. :) Kuna me oleme harjutanud asjade pakkimist ja autosse panemist, siis mahutame nad ka seekord ära. Mõtlesime natukene ja leidsime, et meil on vaja kaste, et saaks paremini asjad ära panna. Seega võtsime kätte ja läksime linna, kuna mul oli vaja poolakast sõbrannale osta poola lipp. Alguses plaanisime lipu Poolast osta, aga tulles olime me seal öösel ja tagasi minnes oleme samuti öösel, siis on seal poed kinni. Helistasin lipuvabrikusse ja neil oli lipp olemas ja seega käisime sealt läbi. Käisime veel linnas söömas ja teel koju sai viimased asjad ostetud. Kodus võtsime ja panime asjad kastidesse, hommikul tõstame teleka autosse ja seejärel saame kõik asjad paika panna. Viimasena lähme võtame keldrist laste asjad peale ja asume kodu poole teele.