Pühapäev.

 See aasta tundub, et talv ja külm ei saagi otsa. Eestis käies oli normaalne, et on külm ja lumi. Kuid siin valitsev ilm, on midagi erinevat. Kõigi nende aastate jooksul, mis me oleme siin olnud, on tegemist kõige hullemaga. Meie piirkonnas on tavaline, et talvel on loetud päevad miinuskraadidega. Seda üldiselt päikesetõusuajal, päeva peale tulevad plusskraadid. See aasta on miinused pikalt olnud. Päevased temperatuurid on samuti suhteliselt madalad, kuigi plussis. Kui päike juhtub väljas olema, siis päikse käes on soe.

Nädalalõpus läks soojaks, esimest korda see aasta. Tavaliselt on sellel ajal juba soe ja mandel õitseb. See aasta, ei midagi. See tähendab, et kevad jääb hiljaks. Juhul, kui ta üldse kunagi tuleb. Kuna väljas lubas sooja, siis tuli nagu ikka minul idee minna mere äärde. Ma isegi ei mäleta, millal me viimati seal käisime.

Mõtlesime, et lähme Tarragonasse.    Tarragona jääb Barcelonast lõuna poole ja rannikuala nimi eesti keeles tähendab Kuldset rannikut. Siinsete mererandade liiv on tõepoolest kullakarva. Randasid iseloomustavad laugjalt süvenev merepõhi ja väikeste lahesoppidega ääristatud liivarannad. Sellised võrratud supelrannad on siin mitme kilomeetri pikkused. Kõige enam armastavad siin puhkamas käia lastega pered. 

Piirkonda nimetatakse Costa Dauradaks, mus võlub puhkajaid kontrastse ja lummava atmosfääri, provintsi rikkaliku ajaloo, meeldiva kliima ja ainulaadsete looduskaitsealadega. Puhkajad tunnevad end siin väga mugavalt – siin on, kus lõõgastuda ja lõbutseda. 

Rändamishimulised turistid võivad külastada ümberkaudseid iidseid linnu ja viinamarjaistanduste rüpes pesitsevaid kloostreid. Lastele jätab siin kahtlemata kustumatu mälestuse Euroopa suuruselt teine (Disneylandi järel) teemapark Port Aventura. 

Piirkonna suurim ja tähtsaim linn on provintsikeskus Tarragona, mis on tuntud tähelepanuväärsete Rooma-aegsete arhitektuurimälestiste poolest. 

Mõtlesime, et pargime sadama juurde. Sama mõte oli kõikidel autoomanikel. Mitte ühtegi kohta ei olnud. Lõpuks natuke kaugemal saime pargitud. Ja nii me mere äärde jalutama läksime. Päike paistis ja oli soe, nii soe, et jopet polnud vaja. Minul oli fliis peal ma külmavares, teised olid lühikeste varrukatega. Osad inimesed võtsid päikest ja, mis peamine mõned lapsed olid vees. Meie lapsed jõudsid üksmeelsele otsusele, et vesi on veel külm. Marlen mingi aeg jalutas paljajalu vees, sedagi lühikest aega. Veeprotseduuride jaoks on ilmselgelt vara. Päev oli soe täpselt nii kaua, kui päike paistis. Õhtul läks jahedaks ja eks see olnud ette teada. 

Mõned päevad sooja ja jälle tuli külm tagasi. Veebruari lõpp-märtsi alguses on jälle hommikul miinuskraadid. Lootus on, et äkki märtsi keskel läheb lõpuks soojaks.

Esimesena hakkab õitsema mandel. Parimatel aastatel juhtub see jaanuari lõpus, veebruari alguses. Nüüd on veebruari lõpp ja lõpuks on esimesed õied olemas. Loetud nädalad veel ja istandused lähevad õitsema. See tähendab, et kätte jõuab aasta kõige ilusam aeg.