Pealkirjata.

Allikas: internet. 

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi, et ta ei olnud iial kukutanud läbi ühtegi oma üliõpilast, kellest oli näha, et ta oli õppides vähegi vaeva näinud. Kuid ükskord juhtus nii, et ta kukutas läbi kogu kursuse ühekorraga. Nimetatud kursuse üliõpilased olid hakanud vaidlema, et sotsialism on progressiivne ühiskonnavorm, kus ei ole keegi rikas ega vaene ja inimkonna keskel valitseks võrdsus.

Professor ütles siis õpilastele: "Olgu, katsetame siis sotsialismi meie kursusega. Võtame kõikidest tulemustest keskmise ja igaüks teist saab samasuguse hinde. Kedagi ei kukutata läbi ja keegi ei saa kõrgeimat hinnet."

Esimese eksami järel liideti kõikide hinded kokku ja jagati võrdselt. Õpilased, kes olid näinud rohkem vaeva, olid rahulolematud, seevastu need, kes ei olnud vaevunud õppima, rõõmustasid. Teise eksami lähenedes need, kes eelmisel korral olid õppinud vähem, nägid nüüd veelgi vähem vaeva õppimisega ja paljuõppinud õpilaste õppimisinnukuski langes. Tulemuseks said kõik puuduliku hinde. Kui eksamid jätkusid, langesid tulemused veelgi, kuid seevastu omavaheline läbisaamine oli muutunud väga halvaks. Süüdistused ühelt ja teiselt poolt lendasid õhus, otsene vaen kasvas, sest igaüks süüdistas teisi, et need ei tahtnud õppida teiste heaks. Olukord jätkus kuni kogu kursus jäeti õpinguid kordama.

Professor selgitas, et nii juhtub ka reaalse sotsialismi tingimustes. Kui eesmärk on paljutõotav, on ka tööpanus selle saavutamiseks suur. Kuid kui tulemust ei ole näha, ei vaevu keegi ennast pingutama teades, et selle tulemusena midagi ei muutu.

Selles loos on viis põhilist õpetust:

1. Vaeseid ei saa muuta rikkamaks, kui rikastelt võtta nende sissetulek;

2. Seda, mida üks saab ilma tööd tegemata, on teine teine pidanud tegema topelt;

3. Riik ei saa anda kellelegi midagi, enne kui ei ole võtnud seda teistelt;

4. Rikkust ei või kasvatada seda jagades;

5. Kui pooled inimestest arvavad, et neil ei ole vaja teha tööd, sest teine pool hoolitseb nende eest ning teine pool arvab, et neil ei ole mõtet teha tööd, sest keegi teine kasutab selle tulemusi, on see ükskõik millise rahvuse lõpu algus.