Rannik ja jälle...

Ülejäänud päevad oli meil plaanis veeta mere ääres. Alguses oli mõte, et lähme ookeani äärde. Ookeani äärde on meilt ca viissada kilomeetrit. Lisaks sellele on seal ka vähem hotelle ja nad on palju kallimad. Seega valisime nii öelda lähema varianti Ja otsustasime minna Calella’ sse. Otsuse see koht valida tingis ka see, et seal oli hotelle saadaval. Peale covidit on paljud hotellid sulgenud uksed ja ja ei ole üldse hotelle saada. Kuid õnneks õnnestus mul leida hotell, 4 tärniga. Võtsime 2 tuba ja pension completa eh hommiku-, lõuna- ja õhtusöök hinnas. Tavaliselt oleme võtnud hommiku-ja õhtusöögiga. Valitud oli ca 15 € kallim, kuid lastega mugavam. Kui peaks päeval välja sööma minema, siis läheks see kallimaks.

Sõit rannikule läks kiiresti kuigi teede peal oli päris palju liiklust. Hotelli juurde jõudes nägime, et hotelli eest parkimist ei ole. Poisid läksid kõrval olevasse parklasse autot ära viima ja meie Marleniga läksime Check in tegema . Check in küsiti kas me soovime 2 eraldi tuba või soovime 2 tuba, mis on omavahel ühendatud. Ma ütles, et parem võtame 2 eraldi tuba. Saime kätte oma tubade kaardid ja toidukaardid. Selleks ajaks jõudsid ka poisid kohale ja otsustasime minna lõunat sööma. Restoranis öeldi, et me peame alla vastuvõtu tagasi minema kuna meie restorani kaardil oli pandud kirja, et me tuleme alles õhtul. Kuid meil oli lõunasöök hinnas seega tuleksid alla ja nad muutsid kaardi peal ära ja me saime kohe sööma minna. Toidud olid antud hotellis head oma valik oli piisav. Nagu ikka sai liiga palju söödud ja nüüd peab hakkama dieeti pidama. Peale sööki läksime vaatasime üle oma toad, toad olid suured ja avarad. Lastetoas oli suurem terras, kui meil aga meie tuba oli natukene suurem. Hiljem käisime mere ääres jalutamas ilm oli ilus päike paistis ja soe.

Hotelli juures parim oli see, et katusel olid mullivannid. Ainukene probleem mullivannidega oli see, ette sinna ei lubatud lapsi. Seega saime mullivannis käia ainult meie Peetriga. Seal oli 3 mullivanni meie valisime selle mis oli vaatega mere poole. Mullivannid asusid hotelli 8. korrusel ehk katusel. Seega käisime meie kahekesi mullivannis. Vesi oleks võinud olla natukene soe, minu jaoks oli natukene jahe. Kuid selle eest oli meil merevaade ja päikesepaiste, kuigi vahepeal läks taevas pilve.

Linnapeal käies nägin tee ääres juuksurit. Gregoril on juba mõnda aega olnud vaja lõigata juukseid. Kuid tema jaoks on see juuste lõikus teema alati problemaatiline, talle ei meeldi kui tema juukseid lõigatakse. Ometi on tal paksud juuksed ja nad kasvavad päris kiiresti. Läksime juuksuri uksest sisse uurima kas on võimalik lõigata ja öeldi et saab. Kuna ma pole ka ise ammu juuksuris käinud siis küsisin kas mul oleks ka võimalik lõigata ja öeldi et on. Gregor pandi 1 tooli istuma ja juuksur hakkas tema juukseid lõikama, mind pandi pesu järjekorda. Gregoril lõigati nagu ikka küljed lühemaks, pealt  fikseeriti ja lõigati otsad ära. Juuksurisse minnes oli Gregorio lapse nägu ees, kui ta sealt välja tuli oli täiesti suure poisi nägu juba ees. Ise ta muidugi rahul ei olnud oma uue soenguga, kuna talle tundus et ta lõigati liiga kiilakaks. Kuid see probleem on alati kui ta lõigatakse juukseid, seega me ei teinud tast välja nagu alati. Minul pesti pea puhtaks, ja lõigati otsad ära ja samuti filtreeriti. Kui juuksurisse minnes olid mul juuksed pea poolte selge, siis välja tulles olid õlgadeni. 2 lõikust, pesu minu kuivatamine, sirgendamine läksid kokku maksma 36 €. Seega täiesti normaalne summa.

Martinil tekkis 1 päeva õhtuks nohu, seega käisime apteegis ja otsime talle  pabertaskurätikuid ja hiljem ka nina puhastusvett. Apteegist soovitati seda öeldi et see teeb kõige kiiremini nina korda. 2. päeval hakkas Gregor kurtma, et tal pea valutab ja õhtuks oli tal tekkinud palavik. Kraadiklaasi meil loomulikult kaasas ei olnud seega me temperatuuri mõõta ei saanud. Kuid kuna mul endal kogu aeg pea valutab, siis on mul alati kaasas valuvaigistid. Ja seega sai Gregorile antud paratsetamooli. Ja ta läks vastu ööd natukene paremaks. Hommikul ütles ta, et öösel oli ta halvasti maganud, kuna teda ajas köhima ja nina oli tatine. Lisaks sellele kurtis ta hommikul, et tal kõht valutab ja ajab iiveldama. Läksin apteeki, et te küsite nende sümptomite vastu mingit rohtu. Kuid apteeker arvas, et kõhuvalu ja iivelduse korral oleks kõige parem minna emosse. Ja nii me taas kord sammud emo poole seadsime. Seal linnas pole me kunagi ennem emos käinud ja seega ei teadnud me, kuidas seal asjad käivad. Meie kõrval linnas käies on see, et lapsed võetakse eraldi järjekorras, seega ei pea nad täiskasvanutega koos ootama. Kuid seal olid lapsed ja täiskasvanud kõik koos. Saime kuskil tund aega oodata, kuni meid lõpuks sisse kutsuti. Arst küsis mis probleem meil on ja me rääkisime talle. Arst vaatas jq kuulas Gregorit katsus kõhtu ja ütles et midagi hullu ei tohiks olla. Kuid lisas juurde, et antud sümptomitega võib tulla kas siis a või b gripp. Ma ei tea mis neil 2 vahet on. Samuti lisas ta juurde, et võib ka tegemist olla covidiga, mida pidi antud hetkel päris palju jälle liikvel olema. Kõhuvalu kohta ei osanud ta täpselt midagi öelda, kuid ütles et pimesoole põletikuga tegemist ei ole. Soovita see võtta paratsetamooli ja mõned päevad jälgida toitumist. See tähendab mitte süüa piimatooteid praetud tooteid ja magusat. Palavik oli tollel hetkel 37,3  sega ei midagi hullu. Kui emost ära tulime, siis Gregor ütles, et tal on juba natukene parem. Kõht enam nii palju ei valutanud ja iiveldama ka ei ajanud. 

Ma oleks rannikule jäänud, kui paraku tuli jälle sealt lahkuda. Huvitav oli see, et rannikul tundsin ma ennast palju paremini. Peavalu oli, aga mitte nii hull, kui kodus. Peeter arvas, et äkki mulle ei sobi nö kõrgel elamine. Peab uuesti rannikule minema ja järgi kontrollima 🤣. Vaatame, mis tulevik toob.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaal.

Kool.

Kolm nädalat.