Kella keeramine.

Ausalt öeldes ei saa ma aru, miks peab kella keerama. Miks me ei võiks aastaringselt samas ajas elada? Sellele küsimusele vastust ei ole.

Mingid aastad tagasi võeti otsus vastu, et enam ei keerata. Ja riigid saavad ise otsustada, kummas ajas elada. Kuhu see otsus kadus ja miks ei täideta seda? Ma nii ootasin seda aega. Lootsin, et meil jääb suveaeg. Mulle sobib suveaeg rohkem. Talvel on hommikul pime, aga õhtud on see eest valged. Kuidagi palju parem. 

Kella keeramise eeliseks tuuakse alati välja elektrienergia kokkuhoid. Kus otsast see kokkuhoid tuleb mina aru ei saa. Enne kellakeeramist panen ärgates tule põlema. Õhtul selle eest panen tule põlema kuskil 19.00-19.30 vahel, sõltub mida ma teen. Nüüd kella keerates hommikul tuld pole vaja. Õhtul panen tule tund aega varem. Seega kuskohast tuleb kokkuhoid? Ma kasutan tuld igal juhul sama palju. Või olen ma millestki totaalselt valesti arusaanud. Võib olla keegi targem võiks mulle asjad selgeks teha.

Pühapäeva hommikul ärkasin ma kell 8, vana aja järgi kell 9. Täiesti enne kuulmatu. Ja nüüd hakkangi iga päev veel varem ärkama. Ma olen nagunii igapäev enne kella üleval. Koguaeg räägitakse, et talveajas olles saab 1 h kauem magada. Kuidas? Kas talveajal on ööpäeva pikkus 1 h rohkem? Minu kellal on 24 h ööpäevas, seega saan sama palju magada.

Siia lõppu sobib anekdoot: vana juut, kellele selgitati kellakeeramise printsiipi. Ainult loll võib uskuda, et kui lõigata tekil ülalt meeter ära ja õmmelda see alla, siis see teeb teki pikemaks.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave