Lastevanemate koosolek

 Kogu selle viiruse juures on midagi positiivset. Nimelt lastevanemate koosolekud ja need on online. Ma olen siin mõned aastad koosolekutel käinud. Kui lapsed käisid küla koolis, siis oli ainuke positiivne külg, et oli lähedal. Selle eest läks seal igakord miinimum 3 tundi. Kõigepealt oli üldkoosolek, kus kõik olid koos. Seal räägiti praktiliselt iga aasta sama juttu. Poleks käinud, poleks millestki ilma jäänud. Seejärel läks igas klassis koosolek edasi. Ma pidin alati valima kumma lapse omasse lähen. Üks aasta läks hästi ja mõlema koosolek tehti ühes klassis. Seal oli rohkem olulist infot. Samas vanemad küsisid kohati (vähemalt minu jaoks) mõtetuid ja teemasse mitte puutuvaid küsimusi. Ja nii poole ööni alati läks.

 Esimene aasta, kui Marlen uude kooli läks oli seal ka koosolek. Üldist informatsiooni jagati meile kevadel. Kohapeal oli samuti üldkoosolek, kus räägiti konkreetselt ja lühidalt. Seejärel klassijuhataja rääkis natuke pikemalt. Kokku läks ca 1h 15 minutit. Ei mingeid mõttetusi.

 Kuna olukord ei võimalda suuri kogunemisi, siis teist aastat järjest toimub koosolek onlines. Mulle see sobib. Ma ei pea kuhugi minema, ei pea mõtlema mida selga panna ja kuhu kooli juures parkima mahub. Vedelen kodus, klapid kõrvas ja kuulan. Täiesti super. Eelmine aasta olid mõlema lapse koosolekud samal ajal. Marlen kuulas venna oma ja mina tema oma 😆. Ma ei saanud kahte korraga kuulata. Vahepeal uurisin, millest jutt käib. Põhimõtteliselt räägiti samu asju. See aasta on koosolekud erinevatel päevadel. Seega 2 päeva sama juttu kuulamist. 

Kokkuvõte koosolekutest:

 1. Ma ei saa mainimata jätta inimeste kella tundmise oskust st mitte tundmise. Ma pean ennast inimeseks, kes on alati täpne. Pigem olen ma kohal varem, kui hiljem. Jah vahel võib juhtuda, et minust mitte sõltuvatel asjaoludel ei jõua õigeks ajaks. Kuid see on pigem erand. Seda enam ei saa ma aru, kuidas saab veebi koosolekule hiljaks jääda. Nii uskumatu, kui see ka pole, siis mõlema lapse klassis juhtus nii. Jutt ei käi 2-3 inimesest.

 2. Kõige olulisem oli, kuidas käitutakse viiruse korral. Korduvalt rõhutati, et täpsed juhised antakse, kui on viiruse kahtlus või keegi on nakatunud. Tehakse vajadusel test, 10 päeva karantiinis. Kuid kõik sõltub vastavast olukorrast. Veebitundide kohta ei öeldud midagi. Vaatame, mis saab.

 3. Õues võib olla ilma maskita. Erinevus eelmise aastaga on see, et kõik on koos. Eelmine aasta oldi oma klassiga koos. Sees on maskid kohutuslikud. 

4. Lühidalt räägiti õppetööst. 

 5. Tegemist on nö rohelise kooliga ja nemad hoolivad loodusest. Juba eelmine aasta algas see teema. See puudutab söögi ja joogi kaasa võtmist. Neile ei meeldi, et veepudel on plastikust. Peaks/võiks olla korduv kasutatav. Meil on plastik pudelid ja kasutame neid korduvalt. Söök peaks/võiks olla samuti korduv kasutavas kotis, võileib spetsiaalses ümbrises. Hõbepaber neile ei meeldi. Meil on hõbepaberis ja ei kavatsegi seda muuta. Miks? Eelmine õppeaasta oli vaja Gregoril ühte raamatut. Meil oli see olemas, aga teises keeles. Vist oli katalaani keeles vaja, aga meil oli hispaania keeles. Või oli vastupidi. Igatahes Gregor rääkis seda õpetajale ja sai vastuseks, et ei sobi. Seega olin sunnitud uue ostma. Kus kohas see roheline suhtumine koolil on? Peale seda ma sellesse ei usu. Põhiline oli see, et kooliõuest võeti prügikastid ära. Nii, et prahti pole kuhugi panna. 

 6. Ülejäänu oli nagu ikka täiesti igav.

 Selleks korraks on koosolekud läbi.