Lapsed.

Teeks vaheldusemõttes teema lastest ehk kahest ninnu-nännu parasiidist, kes meil on. Parasiidid on täitsa hellitavalt öeldud.

Mida aeg edasi, seda normaalsemaks lapsed saavad. Ma koguaeg arvasin, et mulle meeldivad väikesed lapsed. Kes on oma oleku ja tegemistega vahvad. Kuid tegelikkus on hoopis see, et suurematega on palju parem. Peamine, mis mulle selle juures meeldib on see, et nendega saab rääkida. Nad vastavad, kui neilt küsida. Muidugi meeldib neile oma arvamust ka avaldada ja vahel see pole tore. Üldiselt peame me igapäev maha pikad vestlused. Lapsed peavad ju saama kõigest rääkida. Koolis arenguvestluse käies küsitakse, kuidas lapsed kodus on ja nö igapäeva elu kohta. Õpetajad on alati imestunud, kui ma ütlen, et meil lapsed räägivad kõigest. Me teame täpselt, mis klassis-koolis toimub.

Samuti saab nendega arutada maailma asju, kuhu minna ja mida teha. Mida suuremaks nad saavad, seda vähem tahavad nad meiega kuskil käia. Nädalavahetusel on tihti peale nii, et meie Peetriga lähme kuhugi ja nemad lähevad oma sõpradega.  

Kunagi me ootasime, et Gregor hakkaks rääkima. Ta oli meil laisk tüüp ja rääkis teda huvitavates asjadest. Ootasime, et ta hakkaks rääkima, et siis läheb kergemaks ja saame paremini aru. Peale seda, kui ta hakkas rääkima hakkasime soovima, et ta vait oleks. Mehel on tõeline mölapidamatus. Uskumatu.Marlen käib õhtuti teises linnas sõpradega väljas, Gregor käib küla peal. Vahel juhtub, et sõbrad ei saa tulla ja, siis me oleme kahekesi kodus. Täiesti õudne :) Gregor leiab, et see on paras aega, kus keegi ei sega ja ta saab lakkamatult rääkida. Uh, vaesed minu kõrvad. Marlen räägin samamoodi palju, eriti kui temaga kahekesi olla. Üks päev käisin ma temaga koos poes. Terve selle aja ta ainult seletas. Koju jõudes taipasin, et jätsin pooled asjad tänu tema kuulamisele ostmata.

Omavahel saavad nad päris hästi läbi. Eriti muutus see pärast seda, kui Marlen läks (2019) sügisel teise kooli. Siis hakkasid nad õhtuti kohtuma. Kui koroona tuli, siis polnud mõtet enam kaklema hakata. Sõpradega välja ei saanud, seega tuli omavahel läbi saada. Üldiselt on nad kogu aeg läbisaanud. Mingi aeg oli lihtsalt periood, kus nad kaklesid. Nende suurima kakluse tulemus läks päris kalliks maksma. Nemad ise viga ei saanud. Nimelt pani Marlen küünarnukiga mööda praeahju ust, mille tagajärjel välimine klaas läks katki. Küünarnukiga ei juhtunud midagi, ei ühtegi kriimu. Selle eest meie saime peavalu pikaks ajaks. Ma lootsin, et saame uue klaasi ja probleem lahendatud. Küsisin valmistaja käest ja neil ei olnud. Põhjus lihtne, vana mudel, mida enam ei toodeta ja seda klaasi enam laos pole. Käisin mitu kodumasinate remonti läbi ja neil ka polnud. Ahju sai kasutada, teine pool klaasi jäi terveks. Mind häiris see nö poolik uks ja nii me lõpuks uue ahju ostsime. Lapsed maksid oma rahast osaliselt ahju välja. Kuidagi pidi neid karistama ja õpetama. Vingusid küll, aga kes käskis kakelda ja lõhkuda. 

Iseloomu poolest on nad suhteliselt sarnased. Teineteise eest väljaspool kodu on nad alati seisnud. Kuigi jah mõned omadused on neil erinevad. Marlenil on koolis kõik asjad alati tehtud, Gregor jätab õppimise kirja panemata ja saab tegemata tööde eest märkusi. Marlen käitub koolis paremini, kui Gregor. Kuid eks poisid olegi teistsugused. Samas pannakse poistele koolis kiiremini märkus, kui tüdrukutele. Marlen jättis millagi kodused tööd koju ja tema ei saanud märkust. Selles eest Gregor oskab korda ja puhtust paremini pidada. Gregori tuba on korras, asjad kapis ilusti pandud. Kusjuures ta tihti pealt koristab kappi. Vahel mõned asjad vedelevad, aga üldiselt ei pea talle koristamist meelde tuletama. Marlen on täpselt vastupidine, tal on kõik asjad pilla palla. Tema tuba näeb suurema osa ajast välja nagu prügimägi. Sinna, kuhu kukub, sinna ka jääb. Marleni toas mulle käia ei meeldi, kuna seal võib jalaluud murda. Kui ta väiksem oli, siis ta veel viitsis koristada ja me aitasime. Nüüd on ta piisavalt suur, et sellega ise hakkama saada. Me tuletame talle pidevalt meelde, et tuba tuleb korda teha. Selle peale tuleb jajah, küll ma teen. Vahel juhtub imesid ja ta teeb toa korda, paraku on järgmine uus kaos kohal. Võib olla ta kunagi saab aru, et lihtsam on kohe kõik asjad oma kohale panna, kui pärast koristada. Kes seda teab. Mõlemad võiksid teise positiivsed omaduse enda omadele lisaks võtta ja meil oleks kaks ideaalset last.

Vahel meeldin neile riideid ja jalanõusid laenata-vahetada. Samas on nad poes valinud ühtemoodi riideid. Nagu kaksikud. Gregor sai endale uued tennised (Marlen sai ka). Ma ei mäleta miks, aga Marlen laenas Gregori tenniseid. Lõpptulemus on see, et need ongi nüüd Marleni omad. Nii juhtub, kui lastel sama number jalanõud on. 

Üks positiivne omadus on neil veel, nimelt on nad iseseisvad. Marlen oli (ca 3.a. +/-), kui ta ärkas vaikselt, pani teises toas ukse kinni ja vaatas multikaid. Süüa on nad osanud ammu ise võtta. Koolipäevade hommikul tõusevad nad ise, söövad ja teevad söögi kaasa. Kaasa võetakse võileib, kuna koolis ei ole toitlustamist. Enne oli, aga rasked ajad riigil ja seepärast lõpetati see ära. Positiivne on selle juures see, et tunnid tulevad järjest ja pikka siestat ei ole. Ma olen kohalikele meie elu korraldusest rääkinud ja nemad vaatavad mind nagu rongaema. Et mis mõttes ma ei tee kõike ette-taha lastele. Vot laisk olen. Ma ei taha, et mu lapsed elaksid 30-40 aastaselt minuga ja ma peaks neid jätkuvalt poputama. Nad peavad õppima ise hakkama saama. Millal nad seda veel õppima peaks, kui mitte lapsena? Õnneks meie omad saavad ise hakkama. Vajadusel teevad nad ise süüa ka. Gregor on laisem ta palub õe abi :) . Näiteks on meil pizza külmkapis, mis on vaja ahjus soojaks teha. Gregor ei ole tahtnud ahju kasutada. Ja nii ta õe abi palub. Õde vahel toriseb, aga samas on tal hea meel, et saab aidata.

Tundub, et tegemist ideaalsete lastega. ;)