07.11.2015

Enne veel, kui Peeter jõudis tööle minna olid lapsed juba üleval. Ei ole võimalik. Peale sööki hakkasid nad mängima ja mina jäin ootama, millal nad midagi kasulikku tegema hakkavad. Peeter eile ütles neile, et tema koju tuleku ajaks peavad kõik kodusedtööd olema tehtud. Aega läks ja Gregor istus laua taha ja vaatas oma tööd. Tema arust ei olnud seal mitte, kui midagi valesti. Näitas ja seletasin, kus ja mis valesti läks. Alguses ei tahtnud ta sellest arusaada, aga lõpuks tegi õieti ära ja sai asjad kotti panna. Teisispäeval tuleb neil matemaatikas kontrolltöö ja seega tuleb esmaspäeva õpitud teemad ülevaadata. Marlen selle eest ei saanud aru, miks tema peab midagi tegema. Parim oli see, et ta küsis matemaatika jaoks arvutit, kuna ta ei viitsi ise arvutada. Mida veel, järgmisena äkki arvab, et ma võiks tema eest asjad ära teha. Aga, ei enne Peetri tulekut olid Marlenil asjad tehtud. Seega võib vabu päevi nautima hakata. Peeter jõudis normaalsel ajal koju ja peale lõunasööki oli aeg linna minna. Märkamatult on pirnid otsa saanud. Vannitoas on lühikese ajaga mõlemad pirnid läbi ja uut ena tagavaraks ei ole. Nii siis alustasime ehituspoest, kuna seal on tavaliselt parim valik pirne. Lisaks sellele tahame uut dussiotsikut ja liimi camel bag (veekott) jaoks oleks samuti vaja. Pirnid leidsime ja võtsime, dussiotsikut sobivat ei olnud ja liimi peale saadeti teise poodi. Juba mõndaaega on meil mõttes olnud osta endale kuumaliimipüstol. Vaatasime need samuti üle, aga ära ei ostnud. Vaid läksime teise poodi. Liimi me sealt ei leidnud, aga selle eest saime liimipüstoli. Peeter tuli mõttele, et äkki saab kotis oleva augu kinni liimida, igatahes tasub proovida. Enne koju tulekut oli veel toidupoes vaja käia ja seekord läks meil seal oodatust kauem aega. Otsisin mina toidupoes kohupiima, aga mida polnud seda polnud. Läksin mune võtma ja nägin, et lapsed koos otsukäruga seisavad ees. Mõtlesin, et palun neil eest ära minna, aga sain munakarbi niisama kätte. Ja, siis jäi mulle kõrvu, et nad räägivad eesti keeles. Mõtlesin, et see ei olnud võimalik mida ma kuulsin ja jäin nende juurde seisma, et uuesti kuulata, kui nad räägivad. Nad rääksid uuesti ja oligi eesti keeles. Vaatasin neid ja küsisin igaksjuhuks, kas te räägite eesti keelt. Nad vaatasid mind nagu imelikku ja kinnitasid, et räägivad. Rääkisin lastega juttu ja uurisin, kus nende ema on. Nad näitasid, kus ema on ja, siis ma sain aru, et ma olen neid enne ka näinud ja nendega suhelnud ( vaata 10.03.2013). Läksin ema juurde ja ütlesin talle tere eesti keeles. Tema vaatas mind ehmunud näoga ja, siis sai aru mis keeles ma räägin. Võib kohe öelda, et juttu jätkus meil pikaks ajaks. Me ei ole peale eelmist korda kohtunud ja meil oli päris paljust rääkida. Seda kõike tegime poes ja jäime pidevalt alustega tulevatele müüjatele ja kärudega rallitavatele klientidele jalgu. Kuid meie ei lasknud ennast sellest segada, sest vaheldusemõttes omas keeles rääkida oli lihtsalt nii hea. Lapsed leidsid samuti kiirelt ühise juttu ja jooksid mööda poodi ringi. Ei olnud meil aega neile tähelepanu pöörata. Vahetasime kontakte ja leidsime, et peaksime ainuüksi laste pärast edaspidi kohtuma. Nimelt on meie, kui ka tema jaoks oluline, et lapsed räägiksid eesti keeles. Tuli välja, et tema lapsed räägivad kodus omavahel eesti keeles, meie omad mitte. Ahjah ülejäänud pere oli samuti üllatunud kohates poes eestlasi. Gregor sai sellest esimesena teada ja rääkis õele-isale edasi. Mõlemad olid teda nagu segast vaadanud. Suurim oli nende imestus, kui reaalsuses oligi nii. Koju jõudes oli õhtu käes ja jäi veel mõelda, mida me homme-ülehomme teeme. Vastust sellele küsimusele me ei leidnud, kuni uni tuli peale.