26.06.2013

Hommikune äratus oli pool kuus ja väga raske oli ärgata, viimastel päevadel ei ole olnud nii vara ärgata. Tavalised hommikused toimetused ja nii saingi Peetri tööle ära saata. Kuna kell oli vähe, siis läksin ise magama ja oh seda imet peale pikka keerutamist tuligi uni. Ärgates ei suutnud ma välja mõelda kas mul on täna keele tund või mitte. Eile oli jutt, et ta annab mulle teada, kas ta saab täna tulla või mitte. Igatahes eile õhtul ta midagi teada ei andnud ja nii ma mõtlesingi, kas peaks kohale minema või mitte. Kauaks mul seda mõtlemise aega ei olnud, kuna lapsed ärkasid ja tahtsid süüa. Enne, kui me kööki jõudsime kõlas ukse kell..huvitav. Vaatasin uksesilmast välja ja seal oli minu õpetaja, vaatasin kella ja see ei olnud veel 10, seega ei olnud ma hiljaks jäänud. Tegin ukse lahti ja kutsusin ta sisse ja, siis ta ütles, et täna tundi ei ole vaid on hoopis homme. Tore saabki enda asjadega tegeleda st politseisse minna. Kusjuures me tahtsime eile bartsus minna, aga kuna saatkonnas läks kauem aega, kui planeeritud ja teedel olid ummikud, siis ei jõudnud. Nii, et lapsed autosse ja järjekordsele visiidile, ma varsti seal juba püsikunde. Kohale jõudes ilmnes, et vastuvõtu lauas ei olegi järjekorda ja ma sain kohe jutule. Anti mulle numbrid ja oh seda imet 28 inimest enne meid, seega läheb terve igavik ära. Istusime ja ootasime, pikapeale hakkas lastel igav ja nad hakkasid lollusi tegema. Selle peale ma lubasin, et tõusen püsti ja ütlen politseile, et nad tuleksid ja nad ära viiksid. Kohe oli kord majas, kuigi jah ei ole ilus niimoodi lastel öelda. Lõpuks juhtus ime ja kätte jõudis meie kord. Panin oma dokumetide virnad lauapeale ja ütlesin, mida soovin teha. Ametnik hakkas minu pabereid vaatma, nägusid tegema ja midagi seletama. Taibates, et minu keele oskus on puudulik hakkas ta rääkinma kõrval laua kolleegiga ja muudkui tegid nägusid. Eriti vastumeelt olid neile sünni.-ja abielutunnistuse tõendid, mille peale ulatasin ma saatkonna kirja. Selle kirja peale tehti mulle selgeks, et dokumendid peavad olema kohalikku keelde tõlgitud. Mis teha, kui ametnikud on nii harimatud. Liskas ütlesid nad, et Peeter peab võtma tööjuurest uue lepingu, et ta ikka seal töötab st tänase kuupäevaga. Lõpuks öeldi mulle veel midagi, mis kõlas nagu solvang ja kästi minema minna. Ma ei olnud kade ka ja soovitasin neil inglise keele heasse kohta minna ja seega ei ole mul tõenäoliselt sinna majja enam mõtet minna. Kuna ma olen loll ja järjekindel, siis koju jõudes panin oma loo kirja ja saatsin saatkonda, sealt ei ole ma veel vastust saanud. Ühesõnaga päev on jälle korda läinud, kuna politseis on käidud ja seal on mind piisavalt palju mõnitatud ja alandatud. Seega loodan ma, et saatkond võtab nendega ühendust, teeb asja selgeks ja vastavad ametnikud saavad oma osa.
Seejärel tuli käia kohustuslikus korras kõrval oleval mängukal, sest ma minnes lubasin nii. Ülejäänud päeva veetsime turvalises kodu külas, eemal nõmedatest ametnikest.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.