15.06.2016

Ma ei saa kohe kuidagi üle ega ümber magusast. Õnneks või kahjuks on siin poodides suht kehva magusa valik. Ei ole riiulite kaupa erinevaid siakesi-koogikesi. See aga ei takista mul magusat söömast. Tuleb lihtsalt ise teha. Ise tegemine võtab aega ja alati ma ei viitsi seda teha. Juba mitu päev olen ma mõelnud, et võiks kihilisi küpsiseid teha. Selleks, aga oleks vaja hapud moosi ja seda mul ei ole. Poodi minna oleks liiga lihtne. Hommikul oli mul helge hetk ja mulle meenus, et kapi all peaks midagi olema. Leidsin purgi kirsimarmelaadi ja mustsõstramoosi. Enam ei olnud ühtegi vabandust mitte küpsetamiseks. Taina jaoks läks vaja 350 g võid, 350 g suhkrut, 350 g nisujahu ja 9 muna. Vahele 600 g hapukat moosi, glasuur 400 g tumedat sokolaadi ja 100 g valget sokolaadi. Mina loomulikult retsepti järgi ei teinud, vaid panin 200 g võid, 200 g jahu, 150 g suhkrut ja 5 muna. Sellest kogusest sain ma 3 suurt plaaditäit. Plaaditäied lõikasin pooleks ja sain 6 kihti, täiesti piisavalt. Kõige tähtsam kogu tegevuse juures on sokolaadi sulatamine ja sellega sain ma „üli hästi“ hakkama. Sokolaadi sulatamise juures tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, et vesi ja sokolaad saaks kokku. Täpselt nii ma ka tegin ja, mis oli tulemus? Tulemus oli see, et sokolaad jäi tükki ja enam ei sulanud. Siit moraal: sokolaadi tuleb sulatada nii, et vesi ei satuks sinna sisse. Ma muidu tean seda ja eelnevatel kordadel olen hakkama saanud, täna olin lihtsalt kobakäpp. Kuna mul rohkem sokolaadi, mida sulatada kodus ei olnud tuli olemas olev päästa. Selleks segasin sokolaadi hulka vahukoort ja sain sokolaadi vedelaks. Moos kihtide vahele tuleb määrida kohe, kui kiht on välja tulnud. Hiljem määrides ei pidanud kinni jääma. Minu meelest said täitsa head. Mida kauem nad külmkapis olid, seda paremaks läksid. Homme oleks nad veel paremad, aga said juba täna otsa. Kuidagi märkamatult on jälle kätte jõudnud minu kord trepikoda koristada. Mulle tundub, et ma pean seda tihedamini tegema, kui teised. Seekord läks hästi ja edasi-tagasi käiaid oli vähe. Lapsed veetsid taaskord suurema osa päevast väljas. Kui mina välja läksin, siis sadas ca minut aega isegi vihma. Peale seda läks jahedaks, minul hakkas külm. Nii ma koju tulin ja kampsunid kõigile võtsin. Lapsed neid selga ei pannud, mina küll. Gregori eile mahajäänud tossud saime ka tagasi ja loodetavasti edaspidi tulevad nad õhtuti kõikide asajdega koju. Seoses sellega tuli mul meelde, et Gregori teksasärk on kuhugile kadunud. Kapis seda ei ole, pesumasinas samuti, voodi all või mänguasjade kastis samuti mitte. Huvitav kus see on? peab otsima hakkama. Gregori klass käis päeval basseinis. Hommikul mõtlesin, et peaks Gregorile ütlema, et ta ei läheks. Ilm on jahe ja tuuline. Igatahes on Gregor endale köha hankinud. Hetkel ei ole väga hull ja loodetavasti saame kiiresti jagu. Minul endal on kurk valus. Vot selline salakaval on see kevad, oh tuleks juba suvi.