31.08.2014

Hommikul ei olnud meil kuhugile kiiret, vaba päev eelis. Marlen hakkas juba varakult peale käima, et me peame minema turule. Põhjendas ta seda sellega, et meil ei ole puuvilju. Täitsa õige tähelepanek ja nii me turule läksime. Sai jälle hulgim puuvilju ostetud ja neist peaks mõneks ajaks jätkuma. Koju tulles oli meil valikus ujumine, rattaga sõit või kuhugile jalutama minemine. Ujuma otsustasime hiljem minna, kuna jahe oli, rattaga sõidu jaoks oli liiga palav. Nii me mägedesse jalutama minna otsustasime. Käisime samas kohas, kus eelmisel nädala. Kuid seal on mitu erinevat rada ja me saame seal mitu korda veel käia. Marlen valis suuna kuhu poole minema hakata ja nii meie matk jälle algas. Väljas oli selleks ajaks soojaks läinud, päike paistis ja suhteliselt tuulevaikne oli. Meie tee viis muudkui kõrgemale ja vaatepilt muutus loetud hetkedega. Ümber ringi olid mäed, nende vahel voolas vesi, mägedes kasvavad taimed-puud. Vaade oli seda väärt, et aina kõrgemale minna. Rääkimata vaikusest, mis meie umber oli. No päris vaikne ei olnud, sest vee vulinat oli kuulda ja lapsed pidid vahetpidamata lobisema. Ühe koha pealt läks tee kaheks ja meil tekkis lahkarvamus, kumb rada valida. Peeter arvas, et me peaks minema sama rada edasi, mida mööda me siiani tulime. Meie lastega tahtsime teisele minna ja nii me erinevaid teid mööda läksime. Meie jõudsime lagendiku peale välja, mina vaatasin kas ma näen kus Peeter on. Lapsed vaatasid natukene edasi ja jõudsid järeldusele, et me oleme peaaegu seal, kus me eelmine nädal üle aia ronisime. Peeter otsustas meile järgi tulla ja pidime otsustama, mis edasi saab. Mina arvasin, et me võiks minna juba tutavale teele ja vaadata, kuidas auto juurde tagasi saame. Peeter leidis, et me võiks tuldud teed tagasi minna ja kõrgemale minna. Mina, põikpäine nagu ma olen arvasin, et mina samad teed ei viitsi uuesti minna. Seega hakkasime me mööda mage ülesse ronima. Tee oli alguses normaalne, mõned suuremad kivid ja okalised põõsad. Eesmärk oli jõuda sama tee peale, kus me enne olime ja me arvasime, et see ei ole kaugel. Mida kaugemale me jõudsime seda kehvemaks tee läks. Peagi olime kadakate ja torkivate põõsaste vahel. Tagasi minna ei olnud mõtet ja seega tuli edasi minna. Teiste seiklusvaim oli kuhugile kadunud ja kuulda oli ainult vingumist. Jalad ja käed said meil kõigil põõsaste tõttu kannatada. Kuid peale raskeid katsumusi jõudsime tuttava tee peale tagasi ja tegime peatuse. Eeldasime, et tippu ei ole enam palju maad ja tahtsime sinna kohale jõuda. Üheks probleemiks oli see, et vett oli vähe, kuid lootsime hakkama saada. Teised veel istusid, kui mina hakkasin ees minema. Loetud meetrite pärast keerasin otsa ringi ja tulin tagasi. Juba suhteliselt alguses tundsin, et jalanõud hõõruvad kanda. Nüüd läks asi hullemaks ja tuli välja, et mul on vill kanna peal. See omakord tähendas seda, et tulime alla ära. Lükkasin tossu kanna talla alla ja nii ma alla tulin. Tee peal suutsin mitu korda kiviga endale vastu kanda lüüa, küll oli hea tunne. Koju jõudes oli meil kõigil piisavalt palav ja läksime ujuma. Basseinis olles tundsime, et tahaks koju magama minna, väsimus tuli peale. Peeter sai ülemuselt kõne, et hommikul tuleb barstu minna. Selle peale tuli mõte, et peaks rattad võtma ja baasi minema. Peeter arvas, et auto oleks vaja ära tankida, siis ei pea selle peale hommikul natukene kauem magada. Nii me rattastega järgmisele ringile läksime. Baasi jõudes ilmnes, et õhud lekivad ja Peeter ei saanud autoga tankima minna. Peeter nägi, et ülemus on seal ja läks talle oma muret kurtma. Lisaks ülemusele oli lukksepp seal ja nii nad kõik koos auto juurde tulid. Lõpuks saadi auto liikuma ja Peeter tankis auto ära. Peale seda tahtsid lapsed mängukale minna ja sinna me ka läksime. Peeter läks ja sõitis nii kaua ringi. Peagi ta helistas ja ütles, et tal läks rehv katki ja me peame ilma temata koju minema. Küll ta hiljem jõuab meile järgi. Me oleks muidu võinud teda oodatada, aga peagi hakkas pimedaks minema ja lastega võtab sõita kauem aega. Saime mingi osa teest sõidetud, kui Peeter meile järgi jõudis ja nii me kõik koos koju tulime. Peale pesu ja sööki läks Peeter magama. Lapsed vaatasid mõndaaega telekat ja läksime meiegi magama.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Lihtsalt üks jutt.

22.04.2016