04.05.2014

Viimane vabapäeva hommik on käes ja Gregor magas täna kauem, kui eelnevatel hommikutel. Marlen tegi hommikul oma koduseidtöid ümber, sest ma kustutasin eile osa ära. Pärast seda läksime turule, sest tahaks puuvilju saada, kaua saa neid maasikaid ikka jõuad süüa. Täna nägime esimest korda sellel hooajal mureleid müügil ja sai neid ostetud. Liskas olid müügil virsikud-nektariinid, mis paraku ostma ei kutsunud. Tegemist on hooaja esimese saagiga ja hetkel on viljad pisikesed ja kärnased. Tuleb veel natukene aega oodata. Mul on õnnestus päikseprillide kruvi ära kaotada ja üks klaas jäi ühe kruvi külge rippuma. Niisiis pidin ma väljas käima ilma prillideta, kui päike säras taevas. Ei ole just meeldiv ringi käia silmad kissis peal. Leidsime koha, kus müüdi 1.- euriga päikseprille ja mõtlesin ühed osta. Proovisin peaaegu kõik ette ja kõigil oli midagi viga. Võib olla ei olnud viga prillides vaid hoopis minus. Igatahes uusi prille ma ei saanud, aga pole hullu. Meil on kodus vanu prille ja nende küljest saab kruvi võtta ja vanad korda teha. Ja seda Peeter ka tegi, kui me koju jõudsime. Peeter õlitas mu rullikuid ja tõstis rattad umber. Loodetavasti saan nüüd normaalselt sõita. Nagu ikka läksime ka täna ratastega sõitma ja valisime selleks tee, kus me ei ole enne käinud. Lõpuks jõudsime ühe külla ja me ei suutnud arusaada, kus me oleme. Ma arvasime, et me teame, kus me oleme. Peeter nägi seina peal kirja ja ilmnes, et me olemegi seal, kuhu plaanisime jõuda. Meie tulekuks olid inimesed kokku kogunenud ja mängisid muusikud. Vastuvõtt, missugune. Lapsed panid oma rattad aiaäärde ja mina hakkasin enda oma samasse kohta panema. Meie poole tulid vanemad daamid ja, kui nad ratasteni jõudsid kukus ühele Marleni rattas peal. Õnneks jäid kõik terveks, infarkti ei saanud ja loodetavasti kohtusse ei kaeba. Üritus kuhu me sattusime oli Kataluuni iseseisvuse taotlemiseks. Lippud lehvisid, muusika mängis, rahvas kirjutas mingitele paberitele, uuriti t-särke. Ei midagi huvitavat ja kuna kell oli palju hakksime koju sõitma. Liiga lihtne oleks olnud otse koju tulla ja seega tegime me väikese ringi. Tee oli hea ja lapsed ei virisenud, suuremaid tõuse oli olnud. Tõus tuli ja Gregor tetas, et tema ei jõua enam sõita. Mina võtsin appi kavaluse ja teatasin talle, et magustoiduks on maasikad-vahukoorega. Nii me kahekesi mäest ülesse sõites arutasime, kuidas Gregor sööb vahukoort ja vahepeal võtab mõne maasika. Seega juhtisin ta tähelepanu kõrvale ja saime mäest ülesse. Lõpuks jõudsime koju ja selleks ajaks oli meil üle 20 km sõidetud. Gregoril oli vaja kirjutada raamatutega kaasas olnud vihikusse omaarvamus ja seda ta tegema hakkas. Mina kirjutasin talle ette ja tema kirjutas umber. Vahepeal Gregor torises, et tal ei jõua enam kirjutada, aga kirjutas lõpuni. Homme viib Gregor raamatud kooli tagasi ja järgmine laps saab nad nädalaks koju. Peale pesu ja sööki oli aeg magama minna, sest homme tuleb vara ärgata.