Hispaania 2013

Hommik nagu hommik ikka, kõik tavalised tegemised. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina kõndima. Nagu ka eelnevatel päevadel oli ka täna teemaks karneval. Kõige ees läksid kaks nö minu karnevaligrupi kaaslast, mina jäin koos kahe kõndijaga tahapoole. Seejärel ütles üks teisele vaikselt, mis kostüüme esimesed karnevali kannavad. Järgmisena küsis teine minu käest kas ma ikka osalen karnevali. Kusjuures mõned päevad tagasi vastasin talle, et jah osalen, samas vastuse sai ta ka täna. Järgmine küsimus oli, et kellega koos ma olen. Enne, kui mina jõudsin vastata, vastas see, kes teadis kostüümide kohta. Tema ütles, et ma olen koos nendega, kes ees lähevad. Selle peale ütles teine, et miks sa enne ei öelnud. Ma vaatasin süüdimatu näoga otsa ja ütlesin, et sa ju ei küsinud. Seejärel tuli vastuseks, et sinu käest peab alati kõike küsima, ise sa ei räägi midagi. Ei räägi jah. Ja üldse, kui ei küsita, kas siis peab ütlema. Midagi võib vahel saladuseks ka jääda. Üle 6 kilomeetri sai jälle käidu

Peeter tundis ennast hommikul natukene paremini, kui köha väljaarvata. Kohvi ta hommikul ei saanud ja mõndaaega ei saa ka. Selle asemel keetsin talle teed. Marlen ärkas üles ja teatas, et tema ei ole und ja hakkas sööma. Kuna ma pean Gregoriga arsti juurde minema, siis viisin Peetri tööle. Üldiselt on see täiesti tavaline, et kui mina auto võtan hakkab seal kütusetuli põlema. Ei saanud ka seekord teisiti minna. Seega peale arsti juures käimist peab tankima minema. Oleksin hommikul käinud, aga rahakott oli kodus ja ilma ei saa. Tänane hommik möödus samuti hästi, kuna hoiulapse isa on jätkuvalt kodus. Meile see sobib. Viisime Marleni kooli ja ütlesin Gregoril õpetajale, et me läheme arsti juurde. Arst kuulas-vaatas Gregori üle ja ütles, et paremaks on läinud. Kuid sellegipoolest peab Gregor veel köharohtu võtma. Arsti juurde tagasi ei pea enam minema, juhul, kui halvemaks läheb siis küll. Tahaks loota, et peagi on see köha minevik. Käisime apteegist läbi ja ostsime rohu ja seejärel läk

Öö möödus seekord köhimiseta, kuid magada oleks tahtnud kauem. Kuid nagu ikka tuleb ärgata, kuna uus päev on ootamas. Peeter ütles hommikul, et ta ei tunne ennast hästi ja tahtis vererõhku mõõta. Selle tulemus oli kõike muud, kui hea, rõhk oli liiga kõrg. Peeter kurtis, et kõrv on lukus, pea kumiseb ja halb on olla. Tekkis isegi mõte, et peaks arsti juurde minema. Kuid me ei teadnud, mis kellast arst siin vastuvõtab ja nii läks Peeter tööle. Mina viisin lapsed, st meie lapsed kooli. Hoiulaps on isaga kodus ja hiljem selgub, kas ma pean talle õhtul järgi minema. Ilm oli pilves, aga sellegipoolest läksin koos teistega kõndima. Terve tee käis jutt kahel teemal, esiteks lapsed ja haigused ja teiseks karneval. Ei teagi, millest see tingitud on, aga kõigil lastel on midagi viga. Jääb üle loota, et see jama saab peagi läbi. Karneval on teema number üks ja see ei saa vist läbi enne, kui karneval lõppenud. Njah, peale seda tõenäoliselt arutatakse kostüümide üle veel järgnev kuu. Meie kostüümid

Juba teist ööd järjest ajab mind köhima. Õigem oleks öelda, et miski vajub mandli (ühele poole) peale ja ajab köhima. Seega ei saa ma jälle normaalselt magada. Hea on see, et lastel on parem ja nad saavad magada. Hommik jõudis nagu ikka liiga kiirelt kätte. Ei saa mina aru, mis kell peaks magama minema, et hommikul välja puhanud oleks. Eks ma proovin täna veel varem magama minna. Täna on ju esmaspäev ja seega on õhtul zumba ja sellest plaanist ei tule midagi välja. Kuid alati on olemas homme. Peeter sõi hommikust, mina jõin cappuccinot, kui keegi koputas. Vaatasin kella ja mõtlesin miks hoiulaps nii vara tuuakse, tavaliselt tuleb ta ca 15 minuti hiljem. Läksin ukse peale ja seal oli hoiulapse ema. Tuli välja, et hoiulaps on haige ja nad lähevad arsti juurde. Hoiulaps meile täna ei tule ja ema palus, et ma õpetajale ütleksin, et laps on haige. Suurema osa päevast veetsin ma Gregori vaipa tehes. Õhtuks sain valmis, Gregor oli rahul. Kusjuures ma ise ei ole rahul, kuna üks lõng lokib. Pe

On pühapäev tore päev, tore päev, siis vara tõusma ei pea, ei pea. Tundub, et köhakoor hakkab ära minema ja öösel/hommikul saab magada. Midagi ilusat oligi vaheldusek vaja. Väljas on ilus ilm, paistab päike, aga tundub jahe olevat. Sellegipoolest otsustasime turule minna. Juba välja minnes tõdesin, et panin liiga palju riideid selga. Turul oli üldse palav ja oleks tahtnud jope ära võtta. Lapsed kurtsid samuti, et neil on palav. Rahvast oli palju ja kõik rabasid midagi. Mina leidsin endale kampsuni. Vahetevahel on müügis ühe poe kaup, mis on seisma jäänud. Riided on uued, siltidega. Vaatasin, et kampsun maksis poes 15.-, mina maksin 3.-. Päris hea hind. Paraku oli seal leti ääres suur tunglemine ja ma ei viitsinud pikalt otsida. Võib olla oleks veel midagi leidnud, kuid ehk on nad järgmine kord jälle. Peale seda, kui kõik vajalik oli ostetud läksime toidupoodi. Sealt võtsime jäätist ja läksime välja. Leidsime toolid, istusime, sõime jäätist ja nautisime päikest ja sooja. Elu võib ikka v

Ärkasin mingi kell ja majas oli vaikus. Millegipärast mõtlesin, et kohe rikub keegi selle vaikuse oma köhimisega, kuid jäin hoopis magama. Ärkasin uuesti selle peale, et kell helises. Ja ikka oli vaikus majas. Vau, midagi sellist ei ole juba ammu olnud. Tegin kohvi-söögi valmis ja ajasin Peetri üles. Hiljem küsisin Peetrilt kas ta kuuleb. Peeter ei saanud aru, mida ta kuulma peab. Ütlesin, siis talle, et kuula milline vaikus. Esimesena hakkas täna Marlen köhima ja seega oli tema üleval. Gregor magas natukene kauem, aga ärkas ka sellepeale, et köha tuli peale. Minu õnneks ei ärganud nad väga vara. Peale hommikusööki tegi Marleni kodusedtööd ära, Gregor tegi nendega algust. Mina koristasin toad. Peeter jõudis lõpuks koju ja peale lõunasööki oli aeg siesta teha. Tuleb ju enne poodi minemist välja puhata. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et saime toast välja. Kõigepealt käisime toidupoes, et vajalikud asjad ära osta. Seejärel oli vaja minna raamatupoodi. Marleni on vaja üks raamat läbi lugeda. A

Kell oli pool seitse, kui köhakoor oma tööd alustas. Nii palju, siis täna hommikul magamisest. Mina naiivselt lootsin, et rohud aitavad ja nüüd saab magada. Nagu ikka tuli hommikul kõik vajalik ära teha ja, seejärel läksid kõik minema. Meil on esikus seina peale väike riiul, kuhu on hea võtmeid panna. Riiul ei ole eriti tugevalt kinnipandud. Hoiulaps tuli meile ja ema aitas tal jalanõusid ära. Nagu paljudel eelnevatel kordadel toetas hoiulaps jälle riiuli peal. Nagu ikka pidan ma meeldetuletama, et sinna ei toetata. Selle peale vaatas tema ema mulle otsa ja küsis, kas seda ei saa, siis tugevamalt kinnipanna. Mida krt, Peeter juba tegi seda ja nii ma ka ütlesin. Kuid see riiul ei ole lihtsalt mõeldud selle otsa toetamiseks. Üks lapsevanem võiks oma lapsele ükskord selgeks teha, et sinna ei toetata. Mina leidsin, et täna on hea päev kõndima minemiseks. Huvitav on see, et eile tahtsid teised ka tulla, aga täna ei tahtnud keegi. Mõtlesin, et äkki ma ikka ei lähe, kuna jahe on. Kuid mõtles

Ikka ja jälle ajas köhakoor öösel üles. Hommikul olin ma väsinud ja lisaks veel pahastujus. Ja nagu seda oleks veel vähe, siis valutas pea ka. Kuna ma lähen täna lastega artsi juurde, siis on mul autot vaja. Selleks läksin hommikul Peetriga kaasa. Hoiulapse emale ütlesin eile, et mind ei ole mingi aeg hommikul kodus. Kuid tema arvas, et Marlen on piisavalt suur ja nad saavad hakkama. Seda arvasin ma isegi, kuid pidasin oluliseks teda informeerida. Koju tagasi tulles oli maja püsti ja lapsed elus, isegi kisa ei olnud kuulda. Nii ma nad kooli viisin ja ise koju toimetama tuli. Lõunaks oli vaja söök valmis teha, koristada jne. Arsti juurde sai aeg pandud Gregorile, kuid Marlen hakkas samuti köhima ja seega otsustasime tema ka kaasa võtta. Rääksin Marlenile, et ta peab ka tulema, et saaks kopse kuulata. Marlen nagu ikka pistis selle peale lärmama. Marlen teatas, et ma võiks apteegist mingit kangemat rohtu osta. Ja üldse võib ta ju sama rohtu võtta, mida Gregorile kirjutatakse. Pealegi pid

Kella järgi saaks magada, aga köhakoor ei tunne kella. Mida kõike ei tee lapsed selleks, et vanemad ei saaks hommikul magada. Nende jaoks on päev korda läinud, kui vanemad tõusevad väsinuna ja peavaluga. Kirsikstordile on see, et lapsed on täna kodus. Peetril veab tema saab tööle minna, nagu ikka ta mind kaasa ei võtnud. Marlen tegi osa kooliasju ära ja peale seda oli aeg välja minna. Nagu ka eelnevatel aastatel, siis ka täna ootasid lapsi batuudid. Erinevus eelnevate aastatega on selle, et seekord on võimalus hüpata ainult hommikul. Kuid tervelt 3 tundi järjest ja nagu ikka on see kõik tasuta. Batuute oli 3 pluss jalgpalliväljak. Lapsed leidsid endale tegevust ja mina suhtelesin teiste vanemateg. Enne äratulekut tuli üks ema minu juurde ja ütles, et ta tahab minuga rääkida. Jõudsin mõelda, et mis nüüd lahti. Lahti ei olnudki midagi halba. Peagi on tulemas karneval ja nad küsisid kas me ei taha nendega koos olla. Kusjuures kõigepealt rääkisid nad sellel teemal üldse Marleniga. Ei saanu

See lõputu köhimine ajab mu varsti lõplikult hulluks. Öösel oli enam vähem, aga ca pool tundi enne kella helisemist oli vaja köhima hakata. Ja järgi ka ei jäänud, oeh millal see jama juba läbi saab. Nagu ikka tuli teha kõik võimalikud ja võimatud toimetused. Seejärel läks Peeter tööle, lapsed kooli ja mina jätkasin koduseidtöid. Täiesti igav päev. Alguses oli mõte, et läheks kõndima, aga väljas oli 1 kraad ja miski ei ajanud mind välja. Päev ja õhtu möödusid täpselt samamoodi nagu kõik eelnevad. Nagu ikka olime väljas, käisime jalutamas, tegime koduseidtöid. Homme on meie külas püha ja seega lapsed on kodus. Marlenil jäid osad kooliasjad tegemata, kuna ta vajas abi ja ma ei osanud kohe aidata. Hiljem tuli mul mõte, kuidas teha ja sellega tegeleme homme. Lapsed läksid magama ja võidu köhimine algas. Mulle tundus, et „võitjana“ väljus Marlen. Ees on ootamas öö, mis on täis köhimist.

Kui öösel vähe mgada, siis on täiesti loomulik, et hommikul on uni kallal ja tahaks magada. Paraku algas uus nädal ja tuleb tõusta ja tegutsema hakata. Peeter läks tööle, lapsed hakkasid sööma ja mina sorteerisin pesu, et pesumasin tööle panna. Järksu keegi koputas. Tegin ukse lahti ja seal oli hoiulaps koos emaga, vaatasin nid imeliku näoga (vähemalt mulle tundus nii). Igatahes sai lapse ema aru, et midagi on imelikku ja küsis kas ma ei helistanud sulle eile. Ütlesin, et ei helistanud. Selle peale ütles ta, et hommikul mõtles t aise ka, kas helistas või mitte. Peamine on ju see, et ma olin kodus ja ta sai lapse siia jätta. Gregoril on pildistamine ja seega tuli ta viisakalt riidesse panna. Gregoril oli alguses oma idee, mida panna, aga lõpuks sobis talle ka minu pakutud. Suurimaks probleemiks said hoopis jalanõud, Gregor teatas, et tema paneb tennised. Mina vastu, et need ei sobi ja tuleb kingad panna. Suure kisa peale said kingad jalga ja Gregoril oli selle peale tujurikutud nagu t a

Hommik algas köhimisega ja tänu sellele sai ka ärgatud. Marlen tahtis hommikusöögi valmis teha. Selleks oli vaja lõigata juustu. Vedelesin voodis, kui kuulsin kuskil käib kolks ja kolks. Ei saanud mina aru, millega tegemist ja läksin kööki vaatama. Marlen oli kapst võtnud juustu (ca 1,5 kg) ja lõikas seda. Kuid ta tegi seda taldriku peal, sellest ka kolks. Püüdsin talle seletada, mist al valesti läks. Tõstsin välja lõikelaua ja lõikasin juustu väiksemaks tükiks. Mingi tükid Marlen veel lõikas, siis vihastas ja läks minema. Ma ju tahtsin, et Marlen saaks aru, kuidas peab lõikama, aga nagu ikka ta sai pahaseks. Kusjuures seda juustu on suhteliselt kehva endalgi lõigata, rääkimata lapsest. Õnneks sööma Marlen tuli. Hiljem ütlesin, et mina lähen turule. Gregor ei saa täna õue ja seega sai kaasa tulla Marlen. Kuid mitte enne, kui kodusedtööd on tehtud. Uskumatu, kui kiirelt sai ta laua taha ja oma asjad tehtud. Ja nii me kahekesi turule läksime. Mulle tundus, et Marlen jõudis turul katsuda

Gregor nagu ikka pidi öösel köhima ja vetsus käima. See ajas nagu ikka une ära. Hommikul olin enne kelle üleval, kuna Gregor hakkas köhima. Peab endale kõrvatropid ja silmaklapid ostma. Peeter läks tööle ära ja seejärel tõusid mõlemad lapsed üles. Marlen hakkas pikka meeldetuletamise peale õppima. Mingi aeg tuli ta oma hispaania keele õpikuga ja teatas, et ta ei oska. Vaatasin mina ülesannet ja ei saanud samuti aru. Ülesandes oli vaja üles leida diftongiga sõnad. Ma nagu oleks kunagi sellist sõna kuulnud, aga mida seetähendab polnud mul aimugi. Seega tuli googel appi võtta ja teha kõigepealt elgeks sõna diftong tähendus. Tuli välja, et diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe vokaali väljend. Kõlab nagu hiina keel. Igatahes googeldasin veel ja sain ülesande tehtud. Peeter tuli koju ja peale lõunasööki tegi siesta. Mina otsisin vahepeal kraadiklaasi välja ja ilmnes, et Gregoril on 38 kraadi palaviku. Meil oli kavas temaga minna erakorralisse, aga palavikuga ei lähe me ku

Lasterõõmuks on selle nädala viimane koolipäev. Kuna nad köhivad mõlemad, siis ongi hea, et nädalavahetus tuleb. Kuigi jah, olgem ausad terve kool köhib. Mingi viirus on taaskord liikvel. Kuid katsume selle viiruse seljatada ja, kunagi läheb jälle elu ilusaks. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina hakkasin nagu ikka koristama, ei midagi uut. Ma ei mäleta kas Gregor ütles juba eile või oli see täna hommikul. Igatahes teatas ta, kuna mul on köha, siis ma trenni minna ei saa. Seega peale kooli ütles ta seda ka juhendajale ja tulime koos hoiulapsega korraks tuppa. Keegi andis kella ja mina arvasin, et hoiulaps mängib uksekellaga, kuna ta seisis ukse taga. Tuli välja, et kella lasti hoopis alt ja laskja oli Marlen. Nimelt oli juhendaja küsinud, kas Gregor ei tahaks talle trenni ajaks appi tulla. Enne, kui Gregor jõudis ja öelda oli ta juba läinud. Meie hoiulapsega läksime mägukale, väljas paistis päike ja täitsa kevade tunne oli. Palav oli. Teised rääkisid, et homme hakkab lund sadama mä

Öösel äkasin, kuna arvuti oli jälle ise tööle läinud ja Gregor läks vetsu. Gregor läks voodisse tagasi ja mina vaatasin kas ta teki pani peale. Selle peale arvas Gregor, et parasaeg on unemusi mulle anda. Hommikul olin enne kella üleval ja nii ma kööki läksin. Peagi tuli hoiulaps, panin ta diivanile ja tema magas edasi. Tegin söögisoojaks, kohvi valmis ja äratasin Peetri. Nii see hommik pihta hakkas. Vahepeal sain teada, et meie käimisklubi streigib täna ja mul oli selle üle isegi heameel. Väljas on jätkuvalt tuul, mõned kraadid sooja ja päikest ei ole. Mõtlesin korra, et lähen teen üksi ühe ringi, aga ei viitsinud. Viisin lapsed kooli ja koju jõudes tundsin, et ma olen väsinud. Kui inimene on väsinud, siis ta peab puhkama. Nii ma voodisse läksin ja magasin. Üles tõustes mõtlesin, et lõunaks ma süüa tegema ei pea. Tahtsin magustoiduks pannkooke- kohupiimaga täidisega teha. Selle ajaga, mis ma jõudsin magamistoast kööki on mul juba uus plaan. Mõtlesin, et teen hoopis õunakooki-kohupiim

Kella hakkas helisema ja tuli unenäod sinna paika jätta ja tegutsema asuda. Lapsed ärkasid ja nad ei kurtnud, et neil midagi viga oleks. Seega lähevad nemad kooli ja mina kõndima. Väljas oli natukene jahe ja lootsin, et käies hakkab soe. Vahpeal isegi oli soe, aga üldiselt oli jahe. Ma sain aru, et me läheme kõrval külla ja tuleme kohe tagasi. Kuid teised tahtsid väikse ringi veel teha ja nii me mööda teid ringi kõndisime. Lõpp tulemus oli natukene üle 10 km, pole üldse paha. Koju tulles läksin pesema ja vaatasin, kuidas nahk oli kohati punane. Seisin sooja vee alla ja lootsin sooja saada. Natukene hakkas parem, kuni tulin välja ja mul hakkas väga külm. Tegin kiirelt teed ja soojad võileivad, istusin diivanile ja võtsin tekki ümber. Läks ca 30 minutit, kui natukene soojem hakkas. Hiljem taipasin, et ma panin hommikul vale pikkavarrukaga pluusi selga. Mõlemad on pusta värvi, ainukene vahe on see, et on üks on villane ja teine termo oma. Mina panin enda teada termo oma, loll pea on ikka

Gregor käis korra öösel vetsus, aga muidu magas tema ja ülejäänud samuti. Ärkasin selle peale, et kell hakkas helisema ja nii tuli ärgata ja tegutsema hakata. Peeter läks tööle ja peale seda tuli hoiulaps, meie lapsed olid alles voodis. Mingiaeg tõusid nad üles ja nii nad kõik koos natukene telekat vaatasid. Hoiulapse viisin kooli ja meie laste õpetajatele ütlesin, et mõlemad on täna kodus. Lõunaajal lähen jälle kooli, et õppimised saada. Marlen hakkas oma eile tegema pidanud koduseidtöid, esimesena oli vaja matemaatikat teha. Tavaliselt teeb Marlen ära ja mina kontrollin. Peaaegu alati ütleb Marlen, et ma ei oska arvutada, kuna kontrollin arvutiga vastused üle. Üldiselt teen ma seda selleks, et saaks kiiremini. Selle eest oli hommikul aega ja nii ma endale paberi ja pliiatsi otsisin ja koos Marleniga ülesandeid lahendama hakkasin. Esimese ülesande vastused tulid meil erinevad ja hakkasime neid võrdlema, et leida kumb vea tegi. Marlen seletas, kuidas ta tegi ja mina sain aru, et vea o

Ootasin mina und, aga seda ei tulnud mitte kuskilt. Gregor keerutas samuti voodis ja mulle tundus, et äkki ta hakkab haigeks jääma. Mingiaeg käis ta vetsus ja, siis ma katsusin ta pead ja see oli jahe. Und ei olnud mul jätkuvalt ja mõtlesin palju kell võiks olla. Kuulsin, et väljas sõitsid mõned autod ja arvasin, et kell on ca 6-7. Kella vaadates tuli välja, et kell on alles 2, krt. Terve pikk öö on veel ees. Vahepeal jäin lühikeseks ajaks magama ja, siis ärkasin jälle üles ja nii möödus terve minu öö. Selle eest oli mul öösel aeg mõelda erinevaid mõtteid. Mõtlesin mida ma peaks hommikul oma päevaga pihta hakkama. Kuid ma taipasin, et ma olen hommikul nagu nii väsinud ja vaevalt ma midagi teha tahan. Lõpuks oli kell nii palju, et võis voodist välja tulla. Hommikused toimetused köögis, seejärel ärtasin Peetri ja, siis tuli hoiulaps, oeh. Hoiulaps läks diivani peale ja viskas pikali, panin talle pleedi peale ja ta jäi magama. Kusjuures tal ema ütles, et ta on väsinud. Alles oli ju vaheae

Kuulsin, et Gregor ärkas üles ja läksin kööki. Panin kohvimasina tööle, keetsin cappuccini jaoks vett ja tegin võileivad valmis. Seejärel tuli Gregor kööki ja ilmnes, et tema on juba riides ja mineku valmis. Kusjuures Peeter ja Marlen alles magasid. Gregor sõi hommikust ja seejärel läks ta teisi äratama. Väike kiremine ukse vahelt ja unised näod ronisid vooditest välja, kuigi kumbki ei tahtnud seda teha. Kuid meil on plaanis minna Zaragosasse ja tahaks varakult teele asuda. Kätte on jõudnud aasta suurimate soodukate aega ja mõtlesime ka neid kaema minna. Lapsed ja mina olime söönud ja riides, ühesõnaga mineku valmis. Normaalsetes peredes pidi olema nii, et mehed ootavad naiste järgi. Meile on täpselt vastupidi meie lastega ootame alati, millal Peeter valmis saab. Lapsed läksid õue ja meie hakkasime jalga panema, kui Peeter tegi avastuse, et ta tahab hoopis teisi jalanõusid. Seega tuli hakata neid veel kastidest taga otsima. Oeh ei ole see minu elu ka kerge. Lõpuks saime autosse ja

Laupäeva hommik ja tuli jälle vara ärgata. Peeter läks tööle ja kaua tal seal läheb seda ei tea me kunagi. Lapsed ikka küsivad, mis kell isa koju tuleb. Selle peale vastan ma, et isa tuleb sellel hetkel koju, kui ta uksest sisse astub. Ei ole ju etteteada, kui palju autosid mingil päeval tuleb või, kui kaua nende remont aega võtab. Nii lihtne see ongi. Nagu ikka ei osanud lapsed kaua magada, kuigi ma ise oleks heameelega maganud. Selle asemel tõmbasin põrandad tolmuimejaga puhtaks ja panin taina kerkima. Marlen vaatas-luges eile kokaraamatut ja avaldas arvamust mida me võiks küpsetada. Kuid talle sobis minu pakutud idee kreemisaiade näol. Marlen võttis ennast kokku ja tegi oma kooliasjad ära. Eile teatas ta, et matemaatikaülesannete paber on kooli jäänud. Mõtlesin, et saada tema klassikaaslaste vanematele sõnumi, et nad teeks paberist pildi ja saadaks mulle. Nii saaks Marlen vastused välja arvutata ja esmaspäeval koolis kiirelt ülesanded valmis teha. Lisaks soovitasin ma tal vaadata

Ja ongi jälle käes reede. Terve nädal sellest aastast on juba läbi, kui nii edasi läheb, siis varsti on jõulud käes. Vaheldusemõttes oli tore ärgata teades, et ees on ootamas ilus päev. Lapsed ei tahtnud ärkamisest midagi kuulda ja ütlesid, et nemad tahavad veel magada. Kuid täna hakkab kool ja seega voodist välja ja sööma. Lõpuks said lapsed söödud, pestud ja riidesse. Meil jäi isegi aega üle. Kooli juurde jõudes oli näha rõõmu vanemate silmis. Lapsed jooksid sõprade juurde, kuna paljudega ei ole kohtutud mitu nädalat. Õpetajad tulid ja viisid lapsed klassidesse. Mina tulin koju ja nautisin oma esimest vaba hommikut üle pikaaja. Uni tuli peale ja mõtlesin magada, läksin voodisse, kuid magama ei jäänud. Selle asemel tõusin üles ja hakkasin tegutsema. Millagi tegin kööki vaiba, aga materjal sai otsa ja vaip jäi liiga lühikene. Samas oli meil magamistoas vaip, mis oli samuti liiga lühikene. Tahtsin sellele sama värvi matrejali juurde osta, aga seda ei ole rohkme müügil olnud. Seega tekki

Ärkasin nagu oleks keegi mind p…e nõelanud. Vaatasin kella ja tuli välja, et tund aega saab veel magada. Selge mõtlesin nüüd on uni läinud ja saan terve tunni lakke vahtida. Järgmine hetk hakkas kell helisema ja tuli välja, et ma olin magama jäänud. Seega tuli kööki minna ja tegutsema hakata. Peeter läks tööle ja mina jäin laste ärkamist ootama. Mina hakkasin koristama ja Gregor hakkas samal ajal oma tuba koristama. Üleeile, kui kuningate juurest koju tulime teatas Gregor, et homme tuleb jõuluasjad ära panna. Nii ta oma toast kõik jõulukaunistused ära tõi. Panin neid kasti ja mõtlesin alguses, et jätan kuuse veel välja. Kuid asju ära pannes jõudsin järelduse, kui juba, siis juba ja võtsin kuuse pealt ehted ära. Seejärel tuli kuusk tükkideks teha, karpi panna ja see omakord kotti. Vot ei ole see kuuse kasti panemine ülde lihtne töö. Nimelt ei taha ta sinna kuidagi ära mahtuda. Oleks vist pidanud ootama, kuni Peeter tueb ja laskma ta see raske töö ära teha. Kuid ma ei andnud alla ja sai

Vaba päev ja seega ei pea vara ärkama. Lapsed oli esimesena üleval ja rõõmustasid selle üle, et neile on kingid toodud. Käivad siin igasugused öösel ringi ja panevad meie kuuse alla kinke. Huvitav oli see, et meile Peetriga ei toodud midagi, elu või asi. Marlen sai seekord kingiks 2 nukku. Need on tegelased filmist „Frozen“ ja ta on neid ammu tahtnud. Gregor sai konstruktori 2in1, kus saab ehitada auto või roboti. Marlen hakkas autot kokku panema ja lõpuks aitas Peeter teda. Lapsed ei viitsinud enam sellega tegeleda ja Peeter sai lõpuni ise teha. Auto sai valmis ja lapsed toimetasid teises toas. Hiljem vaatasime nagu viimasel ajal tavaks on saanud telekat. Alguses oli mõte, et läheks kuhugile välja, aga väljas puhus tugev tuul ja ei olnud tahtmist kuhugile minna. Nagu nii on viimane vaba päev (Peetril) ja, siis lõppeb ka laisklemine.

Nagu ikka ei olnud mul öösel und. Lisaks sellele ei ole ma üldse rahul oma padjaga. Alles ma ostsin uue ja uhke, kuid see osutus siiski pettumuseks. Õhtul panin uue padja alla teise padja ja lootsin, et kaks koos on parem. Kuid ei miskit. Mul on kael nii kange, et ma ei saa pead üheski suunas keerata. Peab vist telliskivid tooma ja need pea alla panema, ehk on paremad. Peeter läks nagu ikka tööle. Ei läinud kaua mööda, kui ta mulle helistas ja teatas, et ma sõiudkaamera välja otsiksin. Peeter tuli koju ja ütles, et üks auto läks katki ja ta läheb seda tee peale rmontima. Sinna on ca 150 km ja seega Peeter nii pea tagasi ei jõua. Meie lastega vaatasime hommikul „Pilvede all“hooaja lõpuni. Seejärel tegime koduseidtöid ja vahepeal käisid lapsed õues. Täna on ilus päikse paisteline ilm. Mina nendega õue ei läinud, vaid tegin toas süüa. Kuna homme on jälle püha ja see on hispaanlaste jaoks tähtsam, kui jõulud, siis lasti pool päeva jõululaule. Peeter helistas ja ütles, et tuleb sööma. Tuli

Selleks, et elu liiga igavaks ei muutuks teha vahel muutusi. Alles see oli, kui Peeteril muudeti tööaegu. Nüüd leiti, et nii ikka ei ole hea ja taastati endised ajad. Nii, siis tuleb hommikul jälle varem ärgata. Tegelikult mul ei ole selle vastu midagi, et Peeter varem läheb. Mingiaeg siin oli, kui kogu pere ärkas ühel ajal ja siis tuli kõik asjad ühekorraga valmis saada. Nüüd, aga läheb Peeter enne, kui lapsed ärkavad ja mul jääb kõigi jaoks piisavalt aega. Öösel selle eest ei saanud ma millegipärast jälle magada. Ei saa mina aru, mis toimub. Hommikul olin enne kella üleval ja nii ma kööki läksin. Väljas oli pime ja sadas vihm. Jätkuvalt sajab. Lapsed magasid ja mina sain vaikuses oma capuccinot juua. Ärgates nad sõid ja peale seda hakkasime koristama. Huvitav oli see, et lapsed ei vaielnud vastu, kui ma palusin neil midagi teha. Tavaliselt hakkab Marlen lärmama, kui ma koristamisest rääkima hakkan. Igatahes saime toad jälle korda. Lapsed tahtsid õue minna, aga kuhu saa lähed, kui vih

Üks, mis kindel täna me kodus ei istu, kuhu me läheme ei ole veel kindel. Kuna viimasel ajal on söödud natukene palju, siis on vaja ennast liigutada ja nii me mägedess minna plaanisime. Vaja oli valida ainult uus koht, kus me käinud ei ole, täitsa lihtne ülesanne. Või, siis mitte? Selleks sai arvutis uuritud erinevaid kohti, kuhu võiks minna. Vaatasime erinevaid radasid ja püüdsime teha parima valiku. Tuleb ju arvestada sellega, et lapsed jõuaks ja tahaks kogu selle maa ma käia. Seega ca 12 km üks ots (edasi-tagasi 24 km) jäid ära. Leidsime ühe, mis oli ca 7 km (edasi-tagaasi) ja plaanisime sinna minna. Enne õnneks taipasime kaardi pealt vaadata, kui kaugele antud koht meist jääb. Tuli välja ca 70 km üks ots, njah ei viitsi nii kaugele minna. Ja, siis tuli meelde, et me oleme ühest kohast mööda sõitnud, kuhu oleme tahtnud kõndima minna. Seda kas seal ka mingi rada on me ei tea. Parim võimalus teada saamiseks on kohale minna ja vaadata. Enne tuli võileivad kaasa teha. Marlen teatas koh

Peetrile keegi ei helistanud ja seega tööle ei ole vaja minna. Selle asemel läksime linna turule ja poodi. Me ei ole juba ammu Lleida turul saanud käinud. Nagu ikka oli seal palju rahvast ja kõik rabasid midagi. Vaatasime meie samuti ringi ja midagi huvitavat ei leidnud tööstuskaupadest. Selle eest toiduvahes oli piisavalt mida osta. Mina tahtsin kartuleid ja neid ma ka sain. Samuti võtsime mandariine. Juba mitmendat nädalat on müügil maasikad. Hinnad on täiesti seinast seina ja sama käib kvaliteedi kohta. Leidsime koha, kus olid ilusad maasikad ja seal küsiti 8.- euri kilo eest. Seda oli liiga palju. Odavamad oli kusjuures .-89 senti, need ei kõlvanud isegi moosikeetmise jaoks. Maasikad jätsime ostmata ja saime need hiljem poest, kus kilo hind oli 4.- ja nägid samasugused välja, kui turul kõige kallimad. Järgmisena läksime toidupoodi, kuna me ei ole juba mitu nädalat nö suuremaid sisseoste teinud. Poodi jõudsime suhteliselt vara ja isegi saime kõike, mida tahtsime. Peeter leidis 180 t

Head uut ja õnnelikku uut aastat! Hommikul võiks alati kauem magada. Millegipärast on tavaks saanud, et aasta esimene päev on selline uimane ja teha ei taha midagi. Nii saigi jälle telekat vaadatud ja söödud. Söömise peaks maha jätma või, siis peab varsti ukseauke suurendama hakkama. Uni tuli vägisi peale ja nii me Peetriga siesta tegime ja lapsed jätkuvalt telekat vaatasid. Mulle tundub, et vaheajal on seda telekat liiga palju juba vaadatud. Õhtul läks Peeter lastega õue ja mina jäin üksinda koju. Ma saan piisavalt küla peale jalutada ja mängukatel olla. Mul võib aastas ometi üks mänguka vaba päev olla. Selle asemel tegin süüa ja pesin pesu. Ei saa ju päris laisk ka olla, muidu olen veel terve aasta laisk.

Ma ei teagi, millest see tingitud oli, aga öösel ma eriti magada ei saanud. Uni oli, väsimus samuti, aga magama ei jäänud. Või, kui jäin, siis ärkasin pidevalt üles. Hommikul selle eest helises kell pikalt ma arvasin juba, et terve maja ärkab selle peale üles. Ma lihtsalt ei leidnud telefoni padja alt üles ja uni oli oi, kui magus. Peetril on selle aasta viimane tööpäev ja loodetavasti saab ta vara koju. Lühendatud tööpäeva täna ei ole ja jääb loota, et neil on vähe tööd. Mina selle eest jätkasin eile alustatuga. Gregori vanas (meie uues) toas on suur riidekapp, meie vanas on kummut. Kummutis olid kõik väga vajalikud asjad nt. dokumendid. Ma ei hakka kogu kapi sisu üles loendama. Kummut meie tuppa ei mahu ja riidekappi Gregori tuppa panna ei taha. Seega tuli kummut tühjaks teha ja asjadele uus koht leida. Gregor tõi Marlen toas olevast riidekapist oma riided enda tuppa. Mina sain meie toa riidekapist osad asjad Marleni kappi panna ja nii ruumi muudele asjadele. Kõige parem see lahendu

Mõni päev on kohe selline, et juba hommikul teada, et täna on palju teha. Vähemalt plaanis on mitu suurt asja ära teha, kas need kõik ka õnnestuvad see sellgub õhtuks. Nagu ikka tuli hommikul vara ärgata ja tegutsema hakata. Peeter läks tööle ja mina panin pesu pesema. Seejärel oli mul aega uudise läbi lugeda ja peagi ärkas juba Gregor. Marlen ei teinud sellist nägugi, et tema tahaks ärgata. Lõpuks olid mõlemad lapsed üleval ja söönud ja võis tegutsema asuda. Mul on juba ammu olnud plaanis vahetada Gregori ja meie magamistuba omavahel ära. Olen seda Peetrile mitu korda rääkinud, aga ta teeb nägu, et ei kuule mind. Peeter ei viitsi tegeleda ümber korraldustega. Seega on selliseid asju lihtsam teha, kui teda kodus ei ole. Kõigepealt tegin Gregori toa asjadest tühjaks. See oli kogu tegevuse juures vaata, et kõige lihtsam. Tänu ümber korraldustele tuli püssi kuul ka välja. Üks läks juba esimesel päeval kaduma. Vahepeal viisin Gregori õpetaja juurde ja seejärel asusime Marleniga tegutsema.

Enne kella läks uni ära ja nii ma varakult köögis olin. Peeter läks tööle ja mina panin pesuresti pealt pesu kokku. Gregor taipas kella 9 magada, see eest Marlen lausa 10. Pesin üks päev Peetri töö pükse ja ta ütles, et neid on vaja õmmelda. Küljepealt oli õmblus lahti ja sääre pealt rebenenud. Peeter ütles, et ma harutaks tagant tasku lahti ja õmbleks selle sääre peale. Nii ma ka tegin ja taskut harutades suutsin sisse lõigata. Tore sain sinna ka lappi panna. Ei läinud poolt päeva, kui püksid olid jälle korras ja võis toad tolmuimejaga puhtaks teha. Väljas paistis päike ja ilm oli ilus seega saatsin lapsed õue. Marlen võttis rulluisud ja Gregor tõukeratta. Nii nad mõndaaeg väljas olid. Tuppa tulles teatasid, et neil hakkas palav ja igav. Huvitav, miks mul küll ilma nendeta igav ei olnud? Peale eilset trenni on täna jalad natukene valusad, kuid on ka hullemaid päevi olnud. Õhtupoole läksin lastega õue ja jalutasime mitu head kilomeetrit maha. Lapsed oli tõukeratastega ja seega sobis