Postitused

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Kunagi

Nädalavahetus.

Kujutis
 

Natuke siit ja sealt.

Piisab vaid kodust välja minna, kui kohe midagi toimub. Sõime hotellis hommikust Peetriga. Tuli teenindaja ja ma ulatasin talle nõud. Viisaka inimesena ütlesin aitäh. Ja siis hakkas pihta 🤣. Peeter küsis miks ma aitäh ütlesin. Seletasin, et viisakas oli öelda aitäh, kuna teenindaja võttis nõud. Igatahes seletasime nii mõned minutid. Kuni Peeter küsis, miks ikka aitäh. Kurjam, siis jõudis minu pikkadele juhtmetele ka kohale, et ma ütlesin eesti keeles 🤣🤣🤣🤣. Teenindaja võis mind imelikuks pidada, kuid pole hullu. Selle peale mulle meenub, kuidas üks tuttav küsis, kuidas eesti keeles on ema. Vastasin talle ja ta jäi mind imeliku näoga vaatama. Esimese hetkega aru, milles asi. Mõtlesin ja taipasin, et ma ütlesin ema hispaania keeles 🤣. Ühesõnaga minu andekusel pole piire. Läksime päeval lastega kauba tänavale jalutama (hotelli lähedal pikk tänav). Nagu ikka vaatasin ma ringi. Vaatasin ühe poe poole ja silma jäi midagi kummalist. Üks mees oli kummargile ukse juures olevate riiete juur

Telefoni pesu.

Olgu kohe etteöeldud, et järgnevat ei tasu kodus järgi teha. Üldiselt hoian ma oma asju suhteliselt hästi. Kuid mul on kaks nõrka kohta, päikseprillid ja telefonid. Päikseprille kulub mul aastas päris mitu paari. Telefonidega on omaette lugu, nendega kipub erinevaid „õnnetusi“ juhtuma. Viimane suur „saavutus“ oligi telefoniga. Kogu oma andekusega või hoopis lohakusega suutsin telefoni põrandapesu ämbrisse kukutada. Loomulikult oli ämbris vesi. Käis sulps ja telefon oli vees. Loetud sekundid hiljem oli ta mul käes. Pilt oli ees. Kuna mul peale lapi midagi polnud, siis püüdsin telefoni kuivatada. Seest ma seda teha ei saanud. Peagi lõpetas telefon töötamise. Nii palju, siis sellest telefonist. Kusjuures ma olen seda telefoni väga hoidnud. Ostsin kaaned, mis on nurkadest kõrgemad. St kukkudes jääb ekraan terveks. Kaaned olid kallid, aga oma hinda väärt. Maksid täpselt 5€ 🤣. Ühesõnaga oli mul kasutus kõlbmatu telefon. Täiesti lootusetu olukord, nagu mõni kehaosa oleks amputeeritud. Lisaks

!

Kujutis
 

Nädalavahetus!

Kujutis
 

Õpetlik lugu.

 Vanem naisterahvas ulatas oma pangakaardi kassapidajale ja ütles: "Tahaksin 10 eurot välja võtta. " "Kassapidaja vastas talle: "Kasuta pangaautomaati alla 100-euroste maksete puhul. " ”” Vanaproua tahtis teada miks.... Kassapidaja andis talle pangakaardi tagasi ja ütles vihaselt: "Need on juhised, väljuge, kui muud põhjust pole. " "Sinu selja taga on rida kliente. "" Vanaproua vaikis mõned sekundid ja ulatas siis oma kaardi kassiirile ja ütles: "Aidake mul kogu raha välja võtta. """Kassapidaja oli üllatunud, kui kontrollis oma kontojääki. Ta noogutas, painutas ja ütles lugupidavalt: "Sul on kontol 300 000 eurot, aga pangal pole praegu nii palju sularaha. "Kas sa saaksid aja kinni panna ja homme uuesti tulla? " Vanaproua küsis palju ma kohe tõsta jõuan. Kassapidaja ütles talle, et igasugune summa kuni 3000 eurot on võimalik. "No andke mulle nüüd palun 3000 eurot. " "Kassapidaja ulatas ta